Aleksander Tõnisson (24. juuni 1883 Leebiku vald, Helme kihelkond – 16. juuni 1958) oli Eesti ettevõtja^[1].

Tõnisson õppis Leebiku vallakoolis seejärel Tallinna õhtukeskkoolis ning tehnilistel kursustel^[1].

1914. aastal omandas ta P. Uusmanniga mehaanika- ja lukksepatöökoja Tallinnas, 1919 koliti ettevõte aadressile Harju tänav 44^[1]. Hiljem asus firma kontor aadressil Rüütli tänav 28-30^[viide?]. Ajapikku kujundati töökojast A. Tõnisson & Ko, mis tegeles sanitaartehnika müügi ja malmivaluga, sh valmistas kanalisatsioonitorusid, kaevuluuke ja keskkütteseadmestikku^[1]. Ettevõtte järgi hüüti omanikku Toru-Tõnissoniks. Lisaks sanitaartehnikafirmale kuulus Tõnissonile ka Söötevälja talu Lilli külas Anija vallas Harjumaal (talu ostis ta kahe peale sõbra, ehitusettevõtja Villem Hansteiniga).^[2][3]

Aleksander Tõnisson oli Väike- ja Kesktööstusettevõtete Ühingu üks asutajaid ja kauaaegne esimees, Tööstusnõukogu ja Riigi Majandusnõukogu liige, samuti üks Kaubandus-Tööstuskoja asutajaist, juhatuse ja suurtööstuse sektsiooni büroo liige (1929–37), Eesti Panga diskontokomisjoni liige, Eesti Töösturite Ühingu esimees ning Tallinna Tehnikumi asutajaliige. Ta oli ka Omakaitse asutajaliige.^[1]

1940. aastal ostis ta Sammuli talu Viljandi vallas Viljandi järve kaldal, mis oli suurim talu Viljandimaal, üle 100 hektari, ostuhind 40 000 krooni^[4].

Tõnisson arreteeriti ja küüditati Eestist koos kindral Nikolai Reegi abikaasaga^[5]. Teistel andmetel suri ta 16. juunil 1958 74-aastaselt kõhunäärmevähki^[6].

• "A. Tõnisson 50-aastane" Postimees, 23. juuni 1933

• Eesti kommunismiohvrid 1940–1991