Aleksander Antson (31. august 1899 Võrsna küla, Pihtla vald, Püha kihelkond, Saaremaa – 21. september 1945 Haapsalu) oli eesti kirjanik, ajakirjanik, kergejõustiklane ja sporditegelane.
Ta töötas nii õpetaja, ajakirjaniku kui ka töölissporditegelasena.
Saksa teise okupatsiooni ajal oli aastatel 1941–1944 vangis.
Ta suri liiklusõnnetuse tagajärjel Haapsalu haiglas.
Looming
Romaanid
Näidendid
- 1925 "Lapsed"
- 1926 "Kolgata"
- 1927 "147" (koguteose "Aktsioon" II albumis)
- 1927 "Vangid" (Looming 1927, nr 6)
- 1931 "Töölise tütar"
- 1935 "Muretute ülemlaul"
- 1935 "Tšempionaat"
- 1938 "Inimesed tuisus (Rahvamehed)"
- 1939 "Kosjatalu"
- 1940 "Orduaja lõpp (Parun kolib ära)"
Muud teosed
- 1930 "Tänapäeva Venemaa" (koos Rudolf Sirgega, reisiraamat)
- 1936 "Berliini olümpiamängud" (2., faksiimiletrükk 1992)
- 1946 "Võit" (noorsoojutustus)
Mälestuse jäädvustamine
- Tema auks nimetati Vana-Ahtme üks peatänavaid Aleksander Antsoni tänavaks (tänapäeval osa Hobuseraua tänavast ja Ahtme maanteest).
Tema kohta
- Ralf Parve. "Aleksander Antsoni epigrammidest". Looming 1955, nr 9, lk 1125–1130
- Rudolf Sirge. "Aleksander Antsoni proosast". samas, lk 1131–1136
- Albert Seppel. "Mälestusi Aleksander Antsonist". Keel ja Kirjandus 1964, nr 7, lk 429–435
- Albert Seppel. "Meenutusi Aleksander Antsonist". Looming 1974, nr 8, lk 1356–1361
- Eesti kirjanduse ajalugu, IV köide, 1. raamat, Eesti Raamat, Tallinn 1981, lk 474–482 (ülevaate autor Lehte Tavel) ja bibliograafia lk 485–486
- Eesti spordi biograafiline leksikon. 2001, 2. trükk 2002
Välislingid
- Aleksander Antson Eesti biograafilises andmebaasis ISIK
- Biograafia ESBL-is
- Aleksander Antsoni sporditulemused
- Haud Tallinna Metsakalmistul