Ajukelmeks ehk ajukestaks (ladina ains meninx; mitm meninges) nimetatakse paljude kesknärvisüsteemiga selgroogsete aju ümbritsevaid sidekoelisi kestasid, mille vahele jäävad aju-seljaaju vedelikuga (ajuvedelikuga) täidetud pilujad ruumid.[1]

Ajukestade täpne piiritlus pole tänapäeval selge, kuna eristatakse peaaju kestasid ja seljaaju kestasid. Peaaju kestad lähevad kuklaluu suurmulgu piirkonnas üle seljaaju kestadeks.[2]

Roomajatel

Roomajatel koosneb ajukelme endomeninx '​ist (koosnedes pehmekestast ja ämblikuvõrkkestast[3]) ja ectomeninx '​ist, mis ümbritsevad pea- ja seljaaju.

Imetajatel

Peaaju kestad

Koduloomadel koosnevad peaaju kestad[4] :

  • peaaju-kõvakestast (dura mater encephali)
  • peaaju-ämblikvõrkkestast (arachnoidea encephali)
  • peaaju-pehmekestast (pia mater encephali).

Seljaaju kestad

Seljaaju ümbritseb kolm ajukesta: seljaaju-kõvakest (dura mater spinalis), seljaaju-ämblikuvõrkkest (arachnoidea spinalis) ja seljaaju-pehmekest (pia mater spinalis).[5]

Inimestel

Peaaju kestad

Ajaloolist

Ajukelme esmakirjeldus arvatakse leiduvat Edwin Smithi (1862) omandatud papüüruserullidel, mis on dateeritud aastaga 1534 e.m.a, kuid pärinevad tõenäoliselt tunduvalt varasemast ajast[6].

Vanakreeka filosoof Aristoteles kirjeldas oma töödes loomade kesknärvisüsteemi struktuure, tema arvates katsid aju kaks membraani.

Termini võttis kasutusele vanakreeka anatoom Erasistratus.[7]

Patoloogia

Ajukelmepõletik on meningiit. Ajukelmekasvaja on suuraju- või seljaajukelmest lähtuv kasvaja ehk meningeoom.

Vaata ka

Viited

  1. ↑ "Meditsiinisõnastik" 20:2004.
  2. ↑ Meeli Roosalu. "Inimese anatoomia", Kirjastus Koolibri, lk 213, 2010, ISBN 978-9985-0-2606-9.
  3. ↑ Endomeninx, veebiversioon (vaadatud 14.05.2014) (inglise keeles)
  4. ↑ Enn Ernits, Esta Nahkur,"Koduloomade anatoomia", Eesti Maaülikool, Tartu, Halo Kirjastus, lk 351, 2013, ISBN 978-9949-426-28-8.
  5. ↑ Enn Ernits, Esta Nahkur,"Koduloomade anatoomia", Eesti Maaülikool, Tartu, Halo Kirjastus, lk 348, 2013, ISBN 978-9949-426-28-8.
  6. ↑ Anti Kalda, Globaalse ravimitööstuse lätetel: imerohi aspiriin, Horisont » Arhiiv » Horisont 2/2009, veebiversioon (vaadatud 14.05.2014)
  7. ↑ Howard H. Kaufman, Cerebrospinal Fluid Collections, The American Association of Neurological Surgeons Publications Comittee, lk 1, 1998, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 14.05.2014) (inglise keeles)

Välislingid

Allikas: https://et.wikipedia.org/wiki/Ajukelme
No tags for this post.