Ahelmurd on matemaatikas avaldis kujul[1]
- ,
kus on täisarv ja ning on naturaalarvud. Jagatisi nimetatakse ahelmurru osajagatisteks.
Ahelmurdude tüübid
Kui ahelmurru osajagatised moodustavad lõpmatu jada, nimetatakse ahelmurdu lõpmatuks ahelmurruks, kui osajagatiste jada on lõplik, siis räägitakse lõplikust ahelmurrust. Lõpmatut ahelmurdu, mille osajagatiste jada on perioodiline, nimetatakse perioodiliseks ahelmurruks.
Lähismurrud
Ahelmurru lähismurdudeks nimetatakse jagatisi
kus ning täisarvud ja on defineeritud järgmiste 2. järku rekurrentsete valemite kaudu
mille algtingimuseks on , , , .
Ahelmurru väärtust on võimalik arvutada selle lähismurdude jada piirväärtusena.
Vaata ka
Viited
- ↑ Ü. Kaasik, Matemaatikaleksikon (2002)