Ago Samoson (sündinud 9. juulil 1955 Tulunis Irkutski oblastis) on eesti füüsik.[1]

Elulugu

Samoson on lõpetanud 1973. aastal Friedrich Reinhold Kreutzwaldi nimelise Võru 1. Keskkooli ja 1978. aastal Tartu Riikliku Ülikooli füüsika-keemiateaduskonna. 1984 sai ta Eesti NSV TA Füüsika Instituudis füüsika-matemaatikakandidaadi kraadi väitekirjaga "Ядерный магнитный резонанс высокого разрешения квадруполных ядер с полуцелым спином в твердом теле" (juhendaja Endel Lippmaa).[1][2]

Aastatel 1978–1980 oli ta Küberneetika Instituudi nooremteadur, 1980–1987 Eesti NSV TA Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi (KBFI) teadur, 1990 vanemteadur. 1987–1989 töötas ta California Ülikoolis Berkeleys (USA-s)), 1990–1991 ettevõttes Bruker Analytische Messtechnik GmbH (Saksamaal), 1992–1994 Uppsala Ülikoolis. 1995–2001 oli Samoson KBFI vanemteadur, 2001–2006 direktor, 2006–2010 keemilise füüsika labori vanem- ja juhtivteadur.[1] Hiljem on ta olnud Suurbritannias asuva Warwicki ülikooli professor (2008–2013), TTÜ Tehnomeedikumi vanem- ja juhtivteadur (2010–2016), TTÜ tervisetehnoloogiate instituudi juhtivteadur (2017–2020) ning 2021. aastast juhtivteafdur ja laborijuhataja TTÜ küberneetika instituudis[2][3].

Teadustöö

Ago Samosoni peamised uurimisvaldkonnad on olnud raadiospektroskoopia arendamine ja sellega seotud füüsikaliste printsiipide mõistmine, programmeerimine, aparaadiehitus ja materjaliuuringud. Tema põhilised töötulemused on nn kvadrupooltuumade kõrge lahutusega spektroskoopia (R&D Magazine'i auhind R&D 100 1989, EV täppisteaduste teaduspreemia 1996) ja ülikiire proovirotatsiooni arendamise alal (EV innovaatilise toote teaduspreemia 2006, kollektiivi juht). Ta on avaldanud üle 80 teadustrükise ning tal on 3 USAs kaitstud patenti tuumamagnetresonantsi alal.[1][2]

Publitsistika

Samoson on sage arvamuslugude autor Eesti meedias. Ta on kritiseerinud Rail Balticut[4] ja e-valimiste turvalisust ("mitmed valimiste võtmeisikud on ise mõjutatavad või huvide konfliktiga"[5]), hoiatanud "intellektuaalväärtuste lekkeohu" rahvusvahelistes teadusprojektides[3], eest kutsunud üles looma Setomaale vabakaubandustsooni (tuues ühtlasi eeskujuks setode tunnistamist "ametlikult üheks põhirahvuseks" Venemaal 2010. aastal)[6], kaotama kohustuslikku ajateenistust ("Noore, kõige õppimisvõimelisemas kasvueas aju käsutamine kasarmusse on isiku suhtes inimsusevastane, rahvuse mõttes genotsiid."[7]) ning Eestit Costa Rica eeskujul demilitariseerima ("sõduriromantika (mida meie kaitsevõime tegelikult ongi – vene keeles "operetotšnaja armija"; "võiks loogilise jätkuna Balti ketile demilitariseerimine katta vööndi Valgest merest Musta mereni üle kogu Ida-Euroopa ja Lääne-Venemaa")"[6]; "Ka meie suurt kaitsekulude protsenti õhutavad tagant ikkagi eelkõige püssivabrikandid", "Valitsus peaks leidma uue elumõtte postmilitaarse ühiskonna ülesehitamises, sest praegune kaitse- ja välispoliitika on karvapealt ettevalmistus Krimmi stsenaariumi kordumiseks"[4]). Krimmi annekteerimise põhjuseks 2014. aastal oli Samosoni hinnangul ""vaenlase" kasvav relvatärin ja järeleandmine seletamatule hirmule", mistõttu ta hoiatas: "Kui Eestit midagi tõsiselt ohustab, siis on see langemine omaenda provokatiivse NATO-lembuse ohvriks."[6]

Poliitiline tegevus

2015. aastal kandideeris Ago Samoson riigikokku Eestimaa Roheliste nimekirjas (ise erakonnaga liitumata), kuid ei osutunud valituks.[8]

Sport

Ago Samoson on Eesti meistersportlane orienteerumises.[1]

Tunnustus

Teadusartikleid

  • "High resolution MAS-NMR of quadrupolar nuclei in powders" (kaasautor) // J. Magn. Reson. 49 (1982) 2
  • "Excitation phenomena and line intensities in high-resolution NMR powder spectra of half-integer quadrupolar nuclei" (kaasautor) // Phys. Rev. B 28 (1983) 11
  • "Satellite transition high-resolution NMR of quadrupolar nuclei in powders" // Chem. Phys. Lett. 119 (1985) 1
  • "High resolution solid-state NMR averaging of second-order effects by means of a double-rotor" (kaasautor) // Mol. Phys. 65 (1988) 4
  • "Two-dimensional isotropic NMR of quadrupole nuclei in solids" // J. Magn. Reson. A 121 (1996)
  • "Extended magic-angle spinning" // Encyclopedia of Nuclear Magn. Reson. 9. Advances in NMR. 2002
  • "New horizons for magic-angle spinning NMR" (kaasautor) // Topics in Current Chem. 246 (2005)
  • "Ülikiire proovirotatsiooni tehnika arendamine" (kaasautor) // Eesti Vabariigi teaduspreemiad 2006. Tallinn, 2006

Viited

  1. ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 "Eesti teaduse biograafiline leksikon", 3. köide.
  2. ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 Ago Samoson Eesti Teadusinfosüsteemis Muuda Vikiandmetes (vaadatud 05.02.2025)
  3. ↑ 3,0 3,1 Ago Samoson, "Teadus versus "teadlemine"", Postimees, 9. juuni 2010 (vaadatud 05.02.2025)
  4. ↑ 4,0 4,1 Ago Samoson, "Tuulikud, tuhnurid ja radarid", Sirp, 07.06.2019 (vaadatud 05.02.2025)
  5. ↑ Ago Samoson, "TalTechi teadlased: Eesti e-valimised ei ole turvalised", Postimees, 4. veebruar 2025 (vaadatud 05.02.2025)
  6. ↑ 6,0 6,1 6,2 Ago Samoson, "Teeme ära: mõõgad atradeks!", Sirp, 18.10.2019 (vaadatud 05.02.2025)
  7. ↑ Ago Samoson, "Akadeemiline vaba(n)dus", Sirp, 15.03.2019 (vaadatud 05.02.2025)
  8. ↑ Ago Samoson, Riigikogu valimised 2015, Vabariigi Valimiskomisjon (vaadatud 05.02.2025)

Kirjandus

Välislingid

Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.
Allikas: https://et.wikipedia.org/wiki/Ago_Samoson
No tags for this post.