Theodor Pool (ka: Theodor Johann(es) Pool; 8. detsember 1890 Tori vald, Pärnumaa – 25. august 1942 Sverdlovsk, Sevurallag /hukati/) oli Eesti poliitik ja agronoom, paljude raamatute ja artiklite autor.

Theodor Pool oli talupidaja poeg.^[1]

Lõpetas 1909 Pärnu Poeglaste Gümnaasiumi, 1914 Riia Polütehnilise Instituudi õpetatud agronoomina. 1921–1924 käis õppereisidel Taanis, Saksamaal, Hollandis ja Soomes. Oli alates 1909. aastast üliõpilasseltsi Liivika liige.

Ta töötas aastatel 1914–1915 Vahi põllutöökursuste juhatajana ja 1915. aastal Pärnu maakonna agronoomina. Aastatel 1915–1918 võitles Esimeses maailmasõjas.

Aastatel oli ta 1918–1919 Pärnu Maavalitsuse esimees, 1919 Eesti Asutava Kogu liige, 1919 põllutöö- ja toitlusminister ning 1919–1920 ja 1920–1921 põllutööminister, 1920–1929 (I–IV) Riigikogu liige (Tööerakond).

Aastatel 1925–1928 Asunikkude, Riigirentnikkude ja Talupidajate Põllumajandusliidu nõuandeala juhataja, 1929–1932 talumajandusnõuande büroo eriteadlane, 1932–1940 Põllutöökoja ja 1935–1938 Riigi Majandusnõukogu liige, 1939–1940 Tartu Ülikooli põllumajandusteaduskonna agronoomiaosakonna agraarökonoomika (talumajapidamise ratsionaliseerimise) õppejõud.

Theodor Pool oli maaseaduse (1919) põhiautor ja põllutööministrina maareformi rakendaja, Eesti agronoomia nõuandeteenistuse rajaja. Eestis fosforiidikaevandamise algatajaid ja mõnda aega ka OÜ Eesti Vosvoriit tegevjuht. Eesti Hollandi-Friisi Karja Kasvatajate Seltsi asutaja ja 1920–1940 esimees, 1929–1940 Eesti Niidu ja Karjamaa Arendamise Ühingu esimees, Eesti Agronoomide Seltsi, Akadeemilise Põllumajanduse Seltsi, Eesti Sooparanduse Seltsi jpt organisatsioonide liige.

Ta oli ka ajakirja Uus Talu asutaja ja tegevtoimetaja ning sarja "Wäike põllumehe kirjawara" toimetaja (koos K. Liidaku ja J. Metsaga) ja põhiautoreid.

1925. aastas pidas Tori vallas Piistaoja talu (sünnikoht), arendas sellest Eesti parima talu ja piimakarjast parima eesti mustakirju veise sugulava. Rajas eeskujulikud kultuurkarjamaad, heal tasemel juurviljakasvatuse, propageeris silotegemist. Võttis 1938. aastal talus kasutusele masinlüpsi ja elektritara.

Üle 300 teadustrükise.^[1]

Theodor Pool küüditati 14. juunil 1941 ja hukati 25. augustil 1942.

Theodor Pool oli

• Otto Strandmani esimeses valitsuses põllutöö- ja toitlustusminister,
• Jaan Tõnissoni esimeses valitsuses põllutööminister,
• Ado Birki valitsuses põllutööminister ja
• Ants Piibu valitsuses põllutööminister.

• Põllumajanduslikud ehitused. I, II. Tallinn, 1921
• Hollandi kari ja selle tõuparandus Eestis. Tallinn, 1924
• Silotoit ja selle valmistamine. // Lühike loomakaswatuse õpetus. Tallinn, 1927
• Piimalehmade toidunormid ja toitude toiteväärtus. Tallinn, 1927
• Talu karjalaudad. // Talu ehitused. Tallinn, 1928
• Veiste tõuarendus. Selle alused ja teostamine. Tallinn, 1928
• Karjakoplid, nende asutamine ja hoid. Tallinn, 1929, 2. trükk 1940
• Maauuendus Eestis ja selle tulemusi. Tallinn, 1936
• Inimtööjõu küsimus Eesti põllumajanduses. // Agronoomia (1937) 4
• Loomasöödajuurikate kasvatamine suuremal määral. // Agronoomia (1938) 6
• Töö ratsionaliseerimise ja mehhaniseerimise võimalusi talus. // Agronoomia (1938) 3
• Masinlüps. // Agronoomia (1939) 7, 8, 9
• Kogemusi elektrikarjusega Piistaojal. // Agronoomia (1940)
• Tulemusi ja kogemusi hollandi-friisi karja tõuaretusel Piistaojal. // Agronoomia (1940) 12.

• Eesti Vabariigi valitsuste loend

• Eeskujulikus talus. Järva Teataja, 12. juuni 1940, nr 68, lk 4.