Suvorovi orden (vene keelles орден Суворова) oli Nõukogude Liidu ja on Venemaa Föderatsiooni sõjaline autasu.

Kuulsa Venemaa väejuhi Aleksandr Suvorovi (1729–1800) järgi nimetatud autasu loodi Nõukogude Liidu Ülemnõukogu otsusega 29. juulil 1942. Ordenil oli kolm järku.

Venemaa Föderatsioon jätkas ordeni väljaandmist.^[1]

Suvorovi ordeni 1. järku anti armeekomandöridele väljapaistva juhtimise eest lahinguolukordades. Esimesena sai Suvorovi ordeni 1. järgu Georgi Žukov 28. jaanuaril 1943.

1. järgu orden valmistati 55 mm läbimõõduga plaatinatähest ja 30 mm diameetriga plaatinamedaljonist, millele oli lisatud kullast Aleksandr Suvorovi büst, tammepärg ja kiri Александр Суворов. Plaatinatähe ülemisel otsal on väike rubiintäht.

Suvorovi ordeni 1. järku anti välja 391.

Suvorovi ordeni 2. järku anti korpuse-, diviisi- ja brigaadikomandöridele otsustava võidu eest arvuliselt ülekaaluka vaenlase vastu.

2. järgu orden valmistati 50 mm läbimõõduga kuldtähest ja 25 mm diameetriga hõbemedaljonist. Kiri Александр Суворов tehti punase emailiga. Samuti puudus ordenilt rubiintäht.

Suvorovi ordeni 2. järguga autasustati muuhulgas ka Eesti Laskurkorpuse komandöri Lembit Pärna.

Suvorovi ordeni 2. järku anti välja 2863.

Suvorovi ordeni 3. klassi anti polgukomandöridele, nende staabiülematele ning pataljoni- ja kompaniikomandöridele väljapaistva juhtimise eest, mis tõi kaasa lahingu võidu.

3. järgu orden oli kujunduselt samasugune kui 2. järgu orden, ainult valmistatud üleni hõbedast.

Suvorovi ordeni 3. järku anti välja 4012.

• Põhjalik ülevaade Suvorovi ordenist (vene keeles)
• Указ Президиума Верховного Совета СССР «Об учреждении военных орденов: Ордена Суворова, первой, второй и третьей степени, Ордена Кутузова, первой и второй степени и Ордена Александра Невского» от 20 июля 1942 года // Ведомости Верховного Совета Союза Советских Социалистических Республик : газета. — 1942. — 5 августа (№ 30 (189)). — С. 1.