Spitzeri kosmoseteleskoop, varasem Space Infrared Telescope Facility (SIRTF), oli NASA kosmoseobservatoorium, mis saadeti orbiidile 2003. aastal.

Spitzeri missioon pidi esialgsete plaanide kohaselt kestma 2 ja pool aastat, võimalusega pikendada seda kuni viie aastani. 15. mail 2009 lõppesid kosmoseteleskoobil vedela heeliumi varud ning seetõttu polnud enamik selle seadmeid enam kasutatavad.[1] Kaks kaamerat olid siiski töökorras ning missioon jätkus. Spitzeri kosmoseteleskoobi pikendatud missiooni nimi on Spitzeri Soe Missioon. Teleskoop deaktiveeriti lõplikult 30. jaanuaril 2020.[2][3]

Vastavalt NASA traditsioonidele nimetati kosmoseteleskoop pärast töökorda seadmist ümber ning avalikul nimevõistlusel nimetati kosmoseteleskoop astronoom Lyman Spitzeri järgi Spitzeri kosmoseteleskoobiks.[4]

Spitzeri kosmoseteleskoop asub geotsentrilise orbiidi asemel heliotsentrilisel orbiidil. Kosmoseteleskoop liigub Maa järel, kuid eemaldub sellest umbes 0,1 astronoomilise ühiku võrra aastas.[5] Teleskoobi peapeegli diameeter on 85 cm ja see on valmistatud berülliumist. Peegel oli põhimissiooni ajal jahutatud 5,5 kelvinini (−268 °C).[6]

Viited

  1. "NASA's Spitzer Begins Warm Mission". NASA. Vaadatud 17. september 2018.
  2. How NASA's Spitzer Has Stayed Alive for So Long, NASA
  3. "NASA's Spitzer Space Telescope Ends Mission of Astronomical Discovery". NASA. Vaadatud 24. august 2020.
  4. "Who was Lyman Spitzer?". NASA. Originaali arhiivikoopia seisuga 28. mai 2019. Vaadatud 17. september 2018.
  5. "Spitzer-teleskoop kaugeneb Maast, et enne uinumist kaugeid tähti näha". Delfi Forte. Vaadatud 17. september 2018.
  6. "Spitzer Telescope Handbook". IRSA. Vaadatud 17. september 2018.
No tags for this post.