Sigade Aafrika katku viirus
| Sigade Aafrika katku viirus | |
|---|---|
 | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Viirused |
| Sugukond |
Asfarviridae |
| Perekond |
Asfivirus |
| Liik |
Sigade aafrika katku viirus |
Sigade Aafrika katku viirus (lühend SAK viirus, inglise keeles African swine fever virus) on viiruseliik.[1]
Klassifikatsioon
- 1986 eemaldati sigade Aafrika katku viirus sugukonnast Iridoviridae;
- al. 1999 on sigade Aafrika katku viirus sugukonda Asfarviridae liigitatud perekonna Asfivirus ainuke viiruse liik.[2]
Morfoloogia ja kirjeldus
Pikemalt artiklis DNA-viirused
- Genoom: kaksikheeliksiga DNA molekul
- Kapsiid: ikosaeedriline sümmeetria; lipiidkest
- Virioonid sisaldavad rohkem kui 50 valku[3]
- siseneb retseptor-vahendatud endotsütoosi teel
- transkriptsioon nakatunud rakkude tsütoplasmas
- viirus viivitab nakatunud rakkude apoptoosi
- viiruse tüvede virulentsus on suuresti varieeruv.
Elumusvõime ja paljunemine
Sigade Aafrika katku viiruse siirutajad
Viiruse looduslikuks reservuaariks on harilikult pehme toesega puugid, kes nakatuvad viirust kandvatel sigalastel parasiteerides.
Sigade Aafrika katku viirus sigalastel
- Pikemalt artiklis Sigade Aafrika katk
Sigade Aafrika katku viirus põhjustab sigalastel sigade Aafrika katku.
Viirus säilib nakatamisvõimelisena pikka aega (olenevalt temperatuurist ka aastaid) nii roojas, veres, spermas, pinnases, puit-, metall- kui ka kivipindadel.[4]
Viited
- ↑ Sigade Aafrika katku riskiprofiil Eestis, Eesti Maaülikool Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut, lk 6, 2011, Veebiversioon (vaadatud 24.01.2014)
- ↑ Christian Tidona, Gholamreza Darai,The Springer Index of Viruses, lk 81 – 87, 2nd edition, 2011, Springer Science, Google'i raamat veebiversioon (vaadatud 25.01.2014) (inglise keeles)
- ↑ Andrew M.Q. King, Michael J. Adams, Elliot J. Lefkowitz, Eric B. Carstens,Virus Taxonomy: Classification and Nomenclature of Viruses : Ninth Report of the International Committee on Taxonomy of Viruses, lk 153, 2012, Academic Press, Google'i raamat veebiversioon (vaadatud 24.01.2014) (inglise keeles)
- ↑ Sigade Aafrika katku riskiprofiil Eestis, Eesti Maaülikool Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut, lk 10, 2011, Veebiversioon (vaadatud 24.01.2014)
Välislingid
- Sissekanne NCBI Taxonomy database-s'is
- Katre Tatrik, Miks sigade Aafrika katk inimestele ohtlik ei ole?, veebiversioon (vaadatud 03.10.2014)