See artikkel on kirjanduslikust rühmitusest; selle rühmituse ajakirja kohta vaata Noor-Eesti (ajakiri); kirjastuse kohta vaata Noor-Eesti (kirjastus)

Noor-Eesti oli kirjanduslik rühmitus Eestis. Esindab 20. sajandi alguse kultuurimurrangut ja tekkis noore haritlaskonna eneseotsingu tulemusena. "Noor-Eesti" almanahh oli 20. sajandi algul ilmunud kultuuriline väljaanne, mida toimetas Gustav Suits. See edendas eesti kirjandust ja Euroopa kultuurimõjusid.

Rühmitus Noor-Eesti sai alguse 20. sajandi alguses loodud salajastest õpilasringidest. 1903. aastal loodi Tartu õpilaste kirjanduslik-poliitiline ring Eesti Ühisus, mille nimi muutus, kui rühmituse poolt välja antud albumite senine nimi "Kiired" asendati "Noor-Eestiga".

1905. aastal ilmus esimene "Noor-Eesti" album ning selle ümber kogunenud inimesi hakati nimetama nooreestlasteks. Tähtsamatest ja tuntumatest kuulusid sellesse rühmitusse Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Johannes Aavik, Bernhard Linde ja Villem Grünthal-Ridala. Vähemal määral on sellega seotud olnud ka Anton Hansen Tammsaare. Kaastööd tegid kunstnikud Nikolai Triik, Kristjan Raud ja Konrad Mägi, kelle kujundused illustreerivad väljaandeid.

Noor-Eesti jaguneb kolme ajajärku:

• kujunemisperiood (2 esimest albumit, looming seotud rahvusromantika ja realismiga);
• esteetiline kõrgperiood (süvenemine kunsti, filosoofiasse, looming kaldub impressionismi, sümbolismi);
• hilisperiood (loomingus avaldub modernism).

Noor-Eesti rühmitus taunis vene ja saksa kirjanduse mõju. Soome, rootsi ja norra kirjandusest võttis üle uusi jooni.

Nooreestlased tõid unustuse hõlmast välja Kristjan Jaak Petersoni luule ning hoolitsesid haiglase luuletaja ja proosakirjaniku Juhan Liivi eest majanduslikult.

Esimene "Noor-Eesti" almanahh ilmus 1905. aastal ja selle toimetas Gustav Suits. See sisaldas luulet, esseid ja kirjanduskriitikat, edendades Euroopa kultuuriideid ja eesti rahvuslikku ärkamist. Almanahhi kaudu levitati liikumise tuntud loosungit "Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!"

Rühmituse Noor-Eesti tegevus vaibus kantult Esimese maailmasõja tunnetest, edasi tegutses vaid kirjastus Noor-Eesti.

• Noor-Eesti elavdas 1905.–1919. aasta kultuurielu;
• tõstis kirjanduse vormi- ja stiilikultuuri;
• viis kirjanduskriitika paremale tasemele;
• tõstis raamatukujunduse taset;
• elavdas kunstielu;
• arendas eesti keelt ja rikastas sõnavara;
• tutvustas Eesti lugejaskonnale maailma filosoofilisi suundi;
• sellest kasvas välja rühmitus Siuru;
• rühmituse ridades alustas oma keeleuuendaja tööd Johannes Aavik;
• nooreestlased hoolitsesid Juhan Liivi eest.

• Noor-Eesti 100. Kriitilisi ja võrdlevaid tagasivaateid. Koostanud ja toimetanud Elo Lindsalu. Tallinna Ülikooli Kirjastus, Tallinn 2006.

• Noor-Eesti 1908–1915
• Noor-Eesti väljaanded ja tutvustus
• Noorte püüded., Noor-Eesti I, 1905
• Bernhard Linde, Eesti intelligents., Noor-Eesti V, 1915
• Peeter Ruubel, Noor-Eesti ja poliitika., „Kümme aastat. Noor-Eesti 1905–1915″
• Friedebert Tuglas, Noor-Eesti 1903—1905., „Kümme aastat. Noor-Eesti 1905–1915″
• Johannes Semper, Noor-Eesti ja kunst, „Kümme aastat. Noor-Eesti 1905–1915″
• Juhan Vilms, Noor-Eesti ja teadus, „Kümme aastat. Noor-Eesti 1905–1915″
• Friedebert Tuglas, Noor-Eesti algajult, Looming 1933, nr. 9
• Juhan Luiga, Noor-Suomi-Eesti., kogumik "Päevamured", II osa, 1934