Mihkel Veiderma (27. detsember 1929 Tallinn – 25. oktoober 2018) oli eesti keemik, Eesti Teaduste Akadeemia liige (1975).

1948. aastal lõpetas ta Tallinna 2. Keskkooli (kuldmedaliga) ja 1953. aastal Tallinna Polütehnilise Instituudi (TPI) keemia-mäeteaduskonna anorgaaniliste ainete tehnoloogia erialal (cum laude). Ta oli Väetiste ja Insektofungitsiidide Teadusliku Instituudi (Moskvas) kaugõppe aspirant 1960–1964 ja oli TPI doktorant 1969–1971; 1965. aastal kaitses Mihkel Veiderma Moskvas Väetiste ja Insektofungitsiidide Teaduslikus Instituudis kandidaadiväitekirja ja 1972. aastal samas doktoriväitekirja teemal "Obolusfosforiitide fosforväetisteks ja söödafosfaatideks töötlemise uurimine".^[1] Täiendas end Helsingi Tehnikaülikoolis, Budapesti Tehnikaülikoolis, Bochumi Ülikoolis (Saksamaa), Praha Keemilise Tehnoloogia Instituudis jm. Dotsent 1961; tehnikakandidaat 1964 (kinnitus 1965); tehnikadoktor 1972; professor 1973.

Pärast ülikooli lõpetamist töötas Mihkel Veiderma seitse aastat Maardu Keemiakombinaadis (sh 1956–1960 peainsenerina).^[2]

Tallinna Polütehnilises Instituudis töötas 1960. aastast: keemilise tehnoloogia dotsent 1960–1969; mineraalväetiste laboratooriumi teaduslik juhendaja 1965–1992; anorgaanilise ja analüütilise keemia kateedri professor 1972–1992, kateedrijuhataja 1971–1987; keemiateaduskonna dekaan 1978–1983; Tallinna Tehnikaülikooli keemiainstituudi anorgaanilise ja analüütilise keemia professor 1992–1997, emeriitprofessor 1997. aastast^[1]; anorgaaniliste materjalide teaduslaboratooriumi erakorraline vanemteadur 2005. aastast.

Eesti NSV Teaduste Akadeemia korrespondentliikmeks valiti Mihkel Veiderma 1975. aastal anorgaanilise keemia alal, akadeemikuks 1983. Ta kuulus akadeemia bioloogia, geoloogia ja keemia osakonda. Oli aastatel 1988–1999 Eesti TA asepresident ja 1999–2004 peasekretär, 2004–2009 juhatuse liige. Oli pikaaegne Eesti TA energeetikanõukogu esimees (1998–2007).

Aastatel 1992–1994 oli Mihkel Veiderma Eesti Vabariigi Presidendi Kantselei direktor.

Mihkel Veiderma teadusuuringud olid seotud põhiliselt anorgaaniliste fosforühendite keemia ja tehnoloogiaga. Ta on uurinud looduslike ja sünteetiliste apatiitide koostist, struktuuri ja omadusi ning reaktsioone, faasisiirdeid ja termilisi protsesse fosfaate sisaldavates süsteemides. Tema tähelepanu on pälvinud uued tehnoloogiad ja kasutusalad, tööstusheitmete kahjutustamine ja kasutamine. Teaduste Akadeemia energeetikanõukogu esimehena on ta tegelenud Eesti maavarade (fosforiit, põlevkivi) kasutamise ja energeetika sõlmprobleemidega.^[1]

Mihkel Veiderma oli ligi 250 teadusartikli autor või kaasautor, 11 raamatu või artiklikogumiku autor, koostaja või toimetaja, 12 autoritunnistuse kaasautor. Ta oli paljude doktori- ja diplomitööde juhendaja.^[1]

TTÜ mineraalväetiste ja söötade laboratooriumi teaduslik juhendaja 1965–1992; NSV Liidu TA kahe keemiaalase teadusnõukogu liige; Rahvusvahelise Fosfori Keemia Teadusliku Komitee liige ja XI rahvusvahelise fosfori keemia konverentsi esimees; Rahvusvahelise Puhta ja Rakenduskeemia Liidu liige; Eesti Teadusfondi nõukogu ja Eesti Teadusfondi liige; Eesti TA fosforiidinõukogu ja energeetikanõukogu esimees; Vabariigi Presidendi akadeemilise nõukogu liige; Vabariigi Valitsuse säästva arengu komisjoni liige; Soome-Eesti energeetika-alase koostöökomisjoni kaasesimees; Maailma Energeetikanõukogu (WEC) Eesti Rahvusliku komitee liige, USA-Eesti põlevkiviuuringute programmi koordinatsiooninõukogu liige; Eesti TA Keemia Instituudi, Geoloogia Instituudi ja Ökoloogia Instituudi nõukogu liige; Eesti TA Toimetiste keemiaseeria toimetuskolleegiumi esimees; riigiettevõtete Silmet, Kunda Tehased ning Eesti Geoloogia Seltsi juhatuse liige.^[3]

Estonia Seltsi, Eesti Kodu-uurimise Seltsi, Õpetatud Eesti Seltsi, Eesti Teadlaste Liidu, MTÜ K. Pätsi Muuseumi ja Tallinna Teadlaste Maja liige.

Mihkel Veiderma oli Eesti Keemia Seltsi ja Eesti Looduseuurijate Seltsi auliige, Soome Tehnikateaduste Akadeemia välisliige ja Soome Keemiaseltsi kirjavahetajaliige ning paljude nõukogude ja komisjonide liige.^[3]

• 1975 Eesti NSV TA akadeemik (anorgaaniline keemia)
• 1975 Nõukogude Eesti preemia (kollektiivi juht)
• 1984 Eesti NSV teeneline teadlane
• 1986 Eesti NSV Ministrite Nõukogu preemia
• 1989 K. E. von Baeri medal
• 1989 Eesti Teaduste Akadeemia medal
• 1991 Paul Kogermani mälestusmedal
• 1994 Eesti Keemia Seltsi auliige
• 1994 Soome Keemia Seltsi kirjavahetajaliige
• 1995 Iisraeli A. Einsteini riiklik medal
• 1997 Eesti Loodusuurijate Seltsi auliige
• 1998 Valgetähe III klassi teenetemärk
• 1999 Soome Tehnikateaduste Akadeemia välisliige
• 2001 Baltimaade teaduste akadeemiate medal (kauaaegse töö eest akadeemiatevahelise koostöö edendamisel)
• 2003 Rahvusvahelise Biograafia Seltsi (Cambridge) nõukogu auliige
• 2005 Eesti Kaitseväe eriteenete rist
• 2006 Läti Teaduste Akadeemia keemia audoktor
• 2006 Eesti Vabariigi teaduspreemia (elutöö preemia, pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest)
• 2008 Tallinna Tehnikaülikooli teenetemärk Mente et Manu

• Veiderma, M. (koost). Eestile mõeldes. Vabariigi Presidendi Akadeemiline Nõukogu 1994–2001. Teaduste Akadeemia Kirjastus, 2001. ISBN 9985503252
• Veiderma, M. Tagasivaade eluteele. Eesti Keele Sihtasutus, 2009. ISBN 9789985792841

Mihkel Veiderma sündis Tallinnas haridus- ja riigitegelase Aleksander Veiderma perekonnas viienda lapsena.^[2]

Tema harrastused olid Eesti teaduse ja hariduse ajalugu, muusika, teater, XX sajandi poliitika.^[1] ÜS Raimla liige. Ta lõi kaasa mitme kultuuri- ja huviseltsi tegevuses.^[2]

• ENE 1976, 8
• EE 2000, 14
• Tallinna Polütehniline Instituut 1936–1986. Tln, 1986, lk 71, 152–153, 265, 271–272, 274–275, 276, 278, 280, 404, 413, 415, 460–462
• Tallinna Tehnikaülikooli professorid. Tln, 1993, lk 59
• Eesti Teaduste Akadeemia liikmeskond, 2: 1938–1998. Tln, 1998, lk 134–135
• Anorgaanilise keemia ja tehnoloogia uurimisrühm: bibliograafia 1960–2002. Tln, 2003, lk 7–12
• Eesti Vabariigi teaduspreemiad. Tln, 2006, lk 14–25
• Margus Maidla. Akadeemik Mihkel Veiderma – keemiatehase peainsenerist teadlaseks. – Teaduste Akadeemia – Eesti kollektiivne aju. Tallinn, 2014, lk 81–88

• Mihkel Veiderma Eesti Teaduste Akadeemia kodulehel
• Mihkel Veiderma Eesti Teadusinfosüsteemis