Kinnistu on kinnistusraamatusse iseseisva üksusena kantud kinnisasi (maatükk ehk krunt), hoonestusõigus, korteriomand või korterihoonestusõigus.

Legaaldefinitsioon: "Kinnistu on kinnistusraamatusse iseseisva üksusena kantud: 1) kinnisasi (maatükk); 2) hoonestusõigus; 3) korteriomand; 4) korterihoonestusõigus."

:Kinnistusraamatuseadus § 5¹

1785. aastal kehtestati Eesti linnades uus linnaseadus, mis kohustas linnavalitsusi sisse seadma kinnisturaamatud, kuhu tuli kindlate numbrite all registreerida kõik linna majad ning muud hooned, krundid ja vabad maad. Eestimaa kubermangu maapiirkondades asuvate mõisate omandisuhteid reguleeris ja kinnitas aga Eestimaa ülemmaakohus. 1889. aasta jõustunud 1864. aasta kohtureformiga Venemaa Keisririigis kehtestati Baltimail esmakordselt kinnistusraamatuid pidanud ühtsed kinnistusasutuste asjaajamiseeskirjad^[1].

Eesti Rahvusarhiivi veebilehel on avalikustatud Kinnistute registri andmebaas^[2], mis sisaldab üldjuhul Tallinna, Haapsalu ja Lihula, Põhja-Eesti mõisakinnistute, Lõuna-Eesti mõisakinnistute ja Saaremaa mõisate kinnistute andmed alates 19. sajandi algusest 1940. aastani. Registris on sisestatud kõik pärast kohtureformi alates 1889. aastast kuni 1940. aastani mõisatega erinevates kinnistusametites kinnistatud tehingud. Andmebaasist saab otsida kinnistu omanike nimede, hüpoteegiringkondade (Tallinn-Haapsalu, Rakvere-Paide jt), kinnistunumbrite, krundinumbrite, sisulahtris leiduvate sõnade ja tänava nimede või asukohtade (linna või mõisa nime) ning majanumbri järgi.

• Kinnistute register. Tallinna, Haapsalu ja Lihula linnade ning Eesti mõisakinnistute andmed