Juan Martín Maldacena (sündinud 10. septembril 1968 Buenos Aireses) on Argentina päritolu Ameerika Ühendriikide füüsikateoreetik. Tal on USA, Argentina ja Itaalia kodakondsus.[1]
Ta on lõpetanud 1991. aastal Río Negro provintsis asuva Balseiro Instituudi ja kaitsnud 1996. aastal Princetoni Ülikoolis füüsikaalase doktoritöö "Black Holes in String Theory". 1999. aastal sai ta MacArthuri stipendiumi.[2]
Maldacena oli aastatel 1999–2001 Harvardi Ülikooli füüsikaprofessor. Alates 2001. aastast töötab ta Princetonis asuvas Süvauuringute Instituudis professorina (2016. aastast Carl P. Feinbergi professor).[1]
Tema teadustöö hõlmab kvantväljateooriat, kvantgravitatsiooni, stringiteooriat ja teoreetilise füüsikat.[2] 1997. aastal avastas ta seose stringiteooria ja kalibratsiooniteooria vahel, mida nimetatakse N=4-supersümmeetriliseks Yangi-Millsi teooriaks.
2012. aastal väitis ta koos Leonard Susskindiga, et mustade aukude "tulemüüri paradoksi" on võimalik lahendada, kui kvantpõimunud osakesed on omavahel ühenduses väikeste ussiaukude abil.
Tunnustus
- 2002 – Pius XI medal
- 2007 – Dannie Heinemani matemaatilise füüsika auhind
- 2007 – valiti Ameerika Kunstide ja Teaduste Akadeemia liikmeks
- 2008 – Diraci medal (ICTP)
- 2012 – Pomerantšuki auhind
- 2012 – Läbimurde auhind fundamentaalfüüsikas
- 2013 – valiti USA Rahvusliku Teaduste Akadeemia liikmeks
- 2013 – valiti Paavstliku Teaduste Akadeemia liikmeks
- 2018 – Lorentzi medal
- 2018 – Albert Einsteini medal
Viited
- ↑ 1,0 1,1 Curriculum vitae. sns.ias.edu
- ↑ 2,0 2,1 Juan Martin Maldacena. history.aip.org
You must be logged in to post a comment.