Jaspis on läbipaistmatu peitkristalne kivim (poolvääriskivi), peenkristalse kvartsi ja kaltsedoni^[1] tsementeerunud segu, mis koosneb mineraalpigmentidest ja saviosakestest. Tavaliselt kujunevad jaspised opaali sisaldavate settekivimite moondel ja dehüdraatimisel.^[2]

Jaspis on enamasti punast või rohelist, mõnikord ka valget, kollast, pruuni, musta või hallikaslillat värvi^[3]. Punase värvi annavad jaspisele raua lisandid. Roheline jaspis on tuntud kui heliotroop. Enamasti on jaspis mitmevärviline mineraal. Sinine jaspis on ainus, mida ei esine.

Jaspis on väärtuslik nikerd- ja dekoratiivkivi^[3].

Ajaloolised jaspise leiukohad on Dekkani kiltmaa, kus seda võib leida koos ahhaadiga, ja Egiptus. Tänapäeval on teada leiukohti mujalgi maailmas, näiteks Prantsusmaal, Austraalias, Ameerika Ühendriikides, Hiinas, Mongoolias, Brasiilias ja Madagaskaril. Erilise tuntuse on saavutanud Uurali Orski leiukoht, kus leidub huvitavate mustritega kaltsedoni erimeid. Jaspis oli Venemaa Keisririigis tuntud juba Peeter I ajal, kes saatis oma "maagitundjad" Uuralisse jaspist tooma. Läbi ajaloo on jaspist kasutatud hoonete kaunistamiseks. ^[4]