Jaanilinn
| See artikkel räägib linnast Venemaa territooriumil; Lohul asuva linnamäe kohta vaata artiklit Lohu Jaanilinn. Ivangorod suunab siia teiste samanimeliste kohta vaata lehelt Ivangorod (täpsustus). |
| Jaanilinn | |||||
|---|---|---|---|---|---|
|
| |||||
| |||||
|
| |||||
|
| |||||
|
Pindala: 7,7 km² | |||||
|
Elanikke: 9552 (2024)[1] | |||||
|
| |||||
| Koordinaadid: 59° 22′ N, 28° 13′ E | |||||
Jaanilinn ( ka Ivangorod, vene keeles Ивангород[2]) on linn, mis asub piki Eesti ja Venemaa vahelist ajutist kontrolljoont voolava Narva jõe idakaldal, 159 km Peterburist läänes, Jaanilinna linnaasunduse keskus. See kuulub Venemaa Föderatsioonis kehtiva haldusjaotuse kohaselt Leningradi oblasti Kingissepa rajooni koosseisu. Linna pindala on 7,7 km², elanike arv 10 502 (1. jaanuar 2016).[3]
Jaanilinn on tänapäeval Venemaa kontrolli all, kuigi Eesti ja Venemaa vahel 1920. aastal sõlmitud rahulepingu ja Eesti Vabariigi põhiseaduse järgi asub see osa Narva jõe idakaldast endiselt Eesti Vabariigi territooriumil.[4]
Ajaloolisel Ingerimaal asuv Jaanilinn on saanud nime Moskva suurvürsti Ivan III (1440-1505) järgi.
Rootsi kuningas Gustav II Adolf andis 28. novembril 1617 Ivangorod linnaõigused, kuninganna Kristiina poolt 1646. aasta 1. juulil allakirjutatud resolutsiooniga[5], liideti seni iseseisev Ivangorod Narvaga. Jaanilinn oli aastatel 1649[viide?]-1945 Narva linna osa, Jaani eeslinn. Alles 1954. aastal sai Nõukogude võimude otsusega Jaanilinnast ametlikult omaette linn.
Kesklinn on 32 m kõrgusel merepinnast.
Jaanilinn asub Venemaa piiritsoonis ja pääs linna on piiratud, sh Venemaa kodanikele. Jaanilinnas on mitu piiripunkti: eraldi kaubaveokitele, muudele sõidukitele ning jalgratturitele ja jalakäijatele, samuti rongide piiriületuspunkt, peale selle lihtsustatud piiriületuspunkt jalakäijatele (kuid mitte jalgratturitele). Lihtsustatud piiriületuspunkt on avatud kella 8–17, teised piiriületuspunktid ööpäev läbi. Teiste piiripunktide läbijatel on võimalik külastada ka tax-free-kauplust, piiri lihtsustatud korras ületajatel see võimalik ei ole. Autojuhtidele on oma, jalakäijatele ja jalgratturitele oma tax-free-kauplus.
Aastatel 2004 kuni 2009 oli Jaanilinna linnapea Nikolai Kolomeitsev, seejärel oli linnapea Vassili Kaprijantšuk ning alates 19. maist 2016 on linnapea Viktor Karpenko.
Jaanilinnal on kaks aukodanikku: kirjanik Pavel Tsubko (1922–2003) ja endise KGB töötaja Aleksei Bõstrov (1921–2002).
Jaanilinnas paikneb Venemaa sõjaväeluure keskasutuse GRU eriüksus (väeosa nr 32229), mis tegeleb Eesti Vabariigi vastu suunatud signaaliluurega.[6]
Rahvastik
Elanike arv on olnud:
- 1947: 1800
- 1959: 14 400 (rahvaloendus)
- 1970: 11 620 (rahvaloendus)
- 1979: 10 706 (rahvaloendus)
- 1989: 11 833 (rahvaloendus)
- 2002: 11 206 (rahvaloendus)
- 2010: 9854 (rahvaloendus)
- 2016: 10 502
- 2022: 9112
Ajalugu
1254. aastast pärinevad esimesed teated Taani kuningas Christoffer I käsul rajatud, arvatavasti puidust linnusest, mis asus Narva jõe idakaldal, praeguse Jaanilinna kohal. Hiljem ehitati suurem kivist linnus jõe läänekaldale praeguse Narva Hermanni linnuse alale, oletatavasti samasse kohta, kus olid paiknenud nii varasem muinaseestlaste linnus kui ka Taani hindamisraamatus märgitud Narvia küla.
Jaanilinn on saanud nime Moskva suurvürsti Ivan III järgi. Tema valitsemisajal Moskva-Leedu sõja ajal alustati kevadel 1492 Jaanilinna linnuse rajamist. Leetopiss ütleb: "suurvürst Ivan Vassiljevitši käsul rajati linnus Saksa piirile, Saksa linna Rugodivi vastu. Narva jõele Neitsimäele Sludale, nelinurkse ja pani sellele nimeks Ivangrad".[7] See oli esimene korrapärase nelinurkse põhiplaaniga linnus, mis rajati tänapäeva Venemaa territooriumile. See oli juba kohandatud tulirelvadele ning selle ehitamist juhtisid Itaalia meistrid, kes tõenäoliselt olid ka uut tüüpi linnuse projekti autorid.
Linna asukohta hakati varakult valima: juba 1480ndatel oli suurvürst andnud oma Leedusse lähetatud saadikutele käsu hankida üksikasjalisi andmeid Läänemere sadamate kohta. Läänemere kaubatee muutus sel ajal Moskva suurvürstile majanduslikuks arenguks ning Euroopa maadega läbikäimiseks oluliselt tähtsaks. Jaanilinnast pidi saama Moskva valitsejate esimene meresadam ning ühtlasi Läänemere-äärne kindlus.[8]

Rootsi kuninga väed vallutasid Jaani linnuse 1495–1497 peetud Rootsi-Vene sõja käigus 1496. aastal ja põletasid selle maha. Rootsi kuningas üritas ka müüa Jaani linnuse ja Narva jõe idakalda alasid Saksa ordule, kuid tehing ebaõnnestus ja Rootsi väed taandusid peagi Soome lahe põhjakaldale tagasi. Moskva suurvürsti korraldusel ehitati linnus uuesti üles ning paari aastakümnega kujunes selle kõrvale ka asula. 1509. aastaks oli Jaani linnus praeguses mahus valmis.
Rootsi vallutas Jaanilinna uuesti 1581. aastal, kuid 1590. aastal võitis Moskva selle tagasi ja Täyssinä rahuga aastal 1595 jäi Jaanilinn Vene (Moskva) tsaaririigile.

Uuesti vallutasid Rootsi väed Jaanilinna 1612. aastal. Rootsi kuningas Gustav II Adolf andis Jaanilinnale 1617. aastal linnaõigused. Ivangorodis tegutses luteriusu kogudus[9]. 1646. aastal liideti, kuninganna Kristiina poolt 1646. aasta 1. juulil allakirjutatud resolutsiooniga, seni iseseisev Ivangorod Narvaga. Liitmise järel Narvaga, Narva Ivangorodi eeslinna, mis seni vaevalt omas linna ilmet, kuna seal asusid ka kodanike aiad ja põllud, planeeriti 1647. aastal ja järgnevail aastail fortifikatsiooniinseneri Johan Rodenburgi poolt korrapärased tänavad ja kvartalid ning hakati kindlustama vastavalt valitsusele esitatud plaanide järele. Kindlustused ehk retranchement (6 bastioni ja 1 poolbastion) pidid piirama Narva eeslinna suure poolkaarena. Kindlustusi aga ei jõutud nii pea valmis ehitada ja seetõttu Vene-Rootsi 1656–1658 aastate sõjasa ajal põletati eeslinna maha[10].
Pärast vasakkalda-Narva langemist 1704. aastal vallutasid tsaar Peeter I väed ka Jaanilinna ning ametlikult jäi see Venemaa Keisririigile Uusikaupunki rahuga 1721. Seejärel kuulus Jaanilinn Narva linna osana Ingeri ehk Peterburi kubermangu koosseisu.
Jaanilinn Eesti Narva linnaosana

1917. aastal toimunud Narva linnavolikogu valimiste järel sai Narva linnapeaks Ants Dauman, kelle juhtimisel korraldati linnas rahvahääletus, et teada saada, kas Narva koos Jaani eeslinnaga peaks liituma autonoomse Eestimaa kubermanguga (eraldi Narva maakonnana). 21. detsembril 1917 tunnistas seda otsust (Narva ja Jaani eeslinna eraldumist Jamburgi maakonnast ja eraldi Narva maakonna loomist) ka võimul olnud Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee ning kogu Narva linn koos Jaani eeslinnaga liideti Eestimaa kubermanguga. Sakslased vallutasid Jaani eeslinna 1918. aasta veebruaris, kuid sama aasta novembris langes linnaosa Nõukogude punavägede kätte. Sealt valmistati ette nii ülejäänud Narva kui ka kogu Eesti vallutamist.
Jaanuaris 1919 läks kogu Narva linn (koos Jaanilinnaga) ja Narva-taguse alaga Eesti Vabariigi kontrolli alla ning Nõukogude Venemaa tunnustas seda ametlikult Tartu rahulepingus (1920). Narva linnaosana oli Jaanilinna ametlik nimetus Jaani eeslinn.
Jaanilinn Nõukogude Liidu koosseisus
Pärast Eesti okupeerimist ja annekteerimist NSV Liidu poolt 1940. aastal kohalike haldusüksuste koosseisu esialgu ei muudetud ning Jaani eeslinn jäi koos Narva linnaga edasi Eesti NSV piiridesse.
Saksa okupatsiooni (1941–1944) viimasel aastal toimunud Narva lahingu ajal moodustasid Saksa väed Narva jõe idakaldal Jaanilinna sillapea ja õhkisid osaliselt Jaanilinna linnuse läänemüüri.
Pärast järjekordset Eesti okupeerimist 1944. aastal eraldasid Nõukogude võimud jaanuaris 1945 Jaani eeslinna halduslikult ülejäänud Narvast, viisid selle üle Vene NFSV Leningradi oblasti koosseisu ning andsid Jaanilinnale 1954. aastal eraldi linnaõigused.
Jaanilinn Venemaa koosseisus
Pärast Eesti Vabariigi taasiseseisvumist 1991. aastal ei ole Venemaa pidanud Tartu rahulepingut endale siduvaks, mistõttu Jaanilinn kuulub praegu de facto Venemaa Leningradi oblasti Kingissepa rajooni koosseisu.
Venemaa relvajõud on paigutanud Jaanilinna väeosa nr 32229, mis on Venemaa Föderatsiooni sõjaväeluure keskasutuse GRU eriteenistuse OSNAZ-i üksus. Selle Jaanilinnas, vahetult Narva kesklinna vastas teisel pool riigipiiri paikneva eriüksuse ülesannete hulka kuulub raadio- ning raadiotehniline luure nii Eesti Vabariigi kui ka NATO vastu.[6]
21. sajandil on Venemaa keskvõimudel õnnestunud tekitada iga-aastasest 9. mai "Võidupüha" tähistamisest Jaanilinnas sündmus, mis visualiseerib ühelt poolt Vladimir Putini ja Vene riigi ning teiselt poolt NATO ja Euroopa Liidu vastasseisu Eesti piiril. Ivangorodi ja Narva "kõneisikuteks" välismeediale on tihti end ise kaamera ette pakkuvad kohalikud taksojuhid või kalamehed, oletatavasti FSB palga eest.[11]
Pildid
- Tartu rahulepingus (1920) sätestatud riigipiiri kulgemine Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel
- Vaade Jaanilinna kindlusele 1944. aastal
- Vaade riigipiirilt Venemaa piiripunktile Jaanilinnas (2003)
- Vaade Jaanilinna linnusele Narvast (2005)
- Venemaa Jaanilinnas asuv piiripunkt (2015)
- Vaade Jaanilinnale Narva jõe vastaskaldalt (2020)
- Vabaõhuürituse ettevalmistused Venemaa 9. mai "Võidupüha" tähistamiseks (4. mai 2025)
Jaani eeslinna tänavad (aastani 1941)
| 1929. aasta linnaplaan | 1912. aasta linnaplaan | 1905. aasta linnaplaan |
|---|---|---|
| Ingeri tänav | Peeterburi maantee | Дорога на С.-Петербург С.Петербургское шоссе |
| Saeveski tänav | Sawodi uulits | Заводская улица |
| Peterburi tänav | Peterburi uulits | Петербургская улица |
| Elisabeti tänav | Iwani Linna uulits | Ивангородская улица |
| Torni plats | Церковная | |
| Haigemaja tänav | Hospidali uulits | Госпитальная улица |
| Kadri tänav | Katarina uulits | Екатерининская улица |
| Pähklisaare tänav | Wassili uulits | Васильевская улица |
| Lillenbahi tänav | ||
| Lootuse tänav | Новая улица (1900) | |
| Aasa tänav | ||
| Kana tänav | Nikolai uulits | Никольская улица |
| Eliase tänav | Elia uulits | Ильинская улица |
| Johannese tänav | Iwani uulits | Ивановская улица |
| Popovka tee | ||
| Kauni? tänav | ||
| Savi tänav | ||
| Kivitööde? tänav | ||
| Neitsimäe tänav | Kindluse uulits | Крепостная улица |
| Pihkva tänav | Pihkwa uulits | Псковская улица |
| Raua tänav | Raua uulits | Железная улица |
| Varjupaiga tänav | Waese... uulits | Приютная улица |
| Kapsaaia tänav | Огородная улица (1900) | |
| Sõduri tänav | Soldati uulits | Солдатская улица |
| Kõrge tänav | ||
| Aia tänav | ||
| Uus liin | Uus liin | Новая линия |
| Maa tänav | Tagumine uulits | Задняя улица |
| 1. Jaani tänav | Esimene uulits | Первая улица |
| 2. Jaani tänav | Teine uulits | Вторая улица |
| 3. Jaani tänav | Kolmas uulits | Третья улица |
| 4. Jaani tänav | Neljas uulits | Четвёртая улица |
| 5. Jaani tänav | Wiies uulits | Пятая улица |
| 6. Jaani tänav | Kuues uulits | Шестая улица |
| Silla tänav | ||
| Põllu tänav | ||
| Tartu? tänav | ||
| Märgutule tänav | ||
| Talve tänav | ||
| Sügise? tänav | ||
| Suve tänav | ||
| Kevade tänav | ||
| Seene tänav | ||
| ...ne tänav | ||
| Söe tänav | ||
| Oudova maantee | ||
Vaata ka
Viited
- ↑ Численность постоянного населения в разрезе муниципальных образований Ленинградской области по состоянию на 1 января 2024 года.
- ↑ See on Jaanilinna vana soomekeelne nimi (Kerkko Hakulinen, Sirkka Paikkala. Pariisista Papukaijannokkaan: Suomenkieliset ulkomaiden paikannimet ja niiden vieraskieliset vastineet, Helsinki: Kotimaisten kielten keskus 2013, ISBN 978-952-5446-80-7, lk 74).
- ↑ "Численность населения муниципальных районов и Сосновоборского городского округа Ленинградской области по состоянию на 1 января 2016 года" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 4. juuni 2016. Vaadatud 19. juunil 2016.
- ↑ Eesti Põhiseaduse § 122 sätestab, et Eesti maismaapiir on määratud 1920. aasta 2. veebruari Tartu rahulepinguga ja teiste riikidevaheliste piirilepingutega
- ↑ Arnold Soom, Jakob Fougt tegevus Narva bürgermeistrina – Ajalooline Ajakiri, nr 2, lk 70
- 1 2 Venelased kuulavad meid pealt, Eesti Ekspress, 20. mai 2012
- ↑ повелением великого князя Ивана Васильевича заложиша град на немецком рубеже, против Ругодива города немецкого. На Нарове, на Девичьей горе на Слуде, четвероуголен и нарече ему имя Иванград. – Полное собрание русских летописей, М; Л., 1949, kd 18, lk 276
- ↑ Ю. Г. Алексеев. Государь всея Руси, Новосибирск, «Наука», Сибирское отделение, 1991, sari Страницы истории нашей Родины, ISBN 5-02-029736-4, lk 182–183.
- ↑ Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden s. 112, Ivangorod. Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.
- ↑ Arnold Soom, Jakob Fougt tegevus Narva bürgermeistrina – Ajalooline Ajakiri, nr 2, lk 80
- ↑ "Maris Hellrand: Venemaa püüab 9. mail Narvas edukalt lääne meedia tähelepanu – Propastop". www.propastop.org. Vaadatud 11. oktoobril 2025.
Kirjandus
- Arnold Soom. Ivangorod als selbständige Stadt. 1617–1649. Õpetatud Eesti Seltsi Aastaraamat 1935, Tartu 1937, lk. 215—316
Välislingid
- Jaanilinna koduleht (vene keeles)