Iko Maran (kuni 1935 Voldemar Madison; 11. märts 1915 Pihkva – 12. november 1999) oli eesti lastekirjanik.

Ta lõpetas 1935. aastal Gustav Adolfi Gümnaasiumi ja 1940. aastal Tartu Riikliku Ülikooli (õigusteaduskonnas).

Töötas aastatel 1953–1959 Kingissepa-nimelise TRA Draamateatri ja 1965–1971 Eesti NSV Riikliku Noorsooteatri kirjandusala juhatajana.

Ta on kirjutanud koos Bernhard Lüllega Lall Kahase varjunime all näidendeid, noorsoojutustusi ja jutukogusid. Lisaks kirjutanud lasteproosat, värssjutustuse. Tema teostele on omane tundlik loodustaju ja karakterite peen eritlus.

• "Sõbrad" (1949, Lall Kahas)
• "Vabaduskiri" (1961, Lall Kahas)
• "Kuidas kasvatada lastevanemaid : päkapikk Ninatarga pajatused" : [lastele] (1995)

• "Pisilugusid Jalukselt" (1956, Lall Kahas)
• "Tere jälle!" (1958, Lall Kahas)

• "Lauri ja Kaie kummaline matk" (1964)
• "Kirjud lood" (1970)
• "Londiste, õige nimega Vant" (1972)
• "Pikk päev" (1975)
• "Jass" (1975)
• "Piki ja Tohotiise" (1980)

• "Läki metsa!" (1966)

• "Tuline jäätis" (1968)

• 1974 – Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia ("Londiste, õige nimega Vant")

• Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918–1944
• Iko Maran Eesti biograafilises andmebaasis ISIK
• Haud Tallinna Rahumäe kalmistul