Hilja mõis, varem Uniküla mõis (saksa keeles Hiljamois) oli Haaslava mõisa kõrvalmõis Kambja kihelkonnas Tartumaal^[1].

On teada, et enne 14. sajandi keskpaika oli seal kindlusmõis, mille kaks Haselowi-nimelist venda jagasid Haaslava ja Uniküla mõisaks (hilisema nimega Hilja mõis)^[2].

Poola kuningas Stefan Batory võimu ajal asustati vahepeal mahajäetud Haaslava mõis uuesti talupoegadega ja Haaslava mõisaga liideti ka Uniküla mõisa külad ning Unikülast sai Haaslava mõisa kõrvalmõis. Hiljem hakati Uniküla mõisa nimetama selle omaniku, Tartu rae bürgermeistri Elias Mengershauseni eesnime järgi kutsuma Hilja mõisaks.

1627. aastast kuulusid Haaslava ja Hilja mõis Johan Skyttele. 1646. aastast oli mõis krahv Gabriel Oxenstierna valduses. Pärast Põhjasõjas Tartu vallutamist 1704. aastal läks Haaslava koos Hilja kõrvalmõisaga krahv Boriss Šeremetevi omandusse ning järgnevalt olid mõisaomanikud Šeremetjevid.

• Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Erster Teil. Der estnische District. Dorpat: Druck von C. Mattiesen, 1877. Lk 25-27 [1].
• Tartumaa: maadeteadusline, majandusline ja ajalooline kirjeldus. Peatoim. J. Rumma, toim. J. G. Granö, J. V. Veski. − Eesti I. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1925. Lk 169 [2].

• Haaslava ja Hilja mõis - 1410 Eesti Ajalooarhiivi fondiloendis

Kambja kihelkond

Kirik: Kambja
Mõisad: Haaslava mõis | Hilja mõis | Kaarli mõis | Kammeri mõis | Kodijärve mõis | Krüüdneri mõis | Lange mõis | Maaritsa mõis | Maidla mõis | Mutiku karjamõis  | Raanitsa mõis | Reola mõis | Suure-Kambja mõis | Tapu mõis | Uhti mõis | Vana-Kuuste mõis | Vana-Prangli mõis | Vastse-Kambja mõis | Vastse-Prangli mõis | Veski mõis