Helgi Kaldma (24. märts 1933 – 19. september 2011) oli eesti ajakirjanik.

1952. aastal läbis ta kuuajase ajakirjanike kursuse Tallinnas, mille järel töötas pool aastat Valga ajalehes. Sama aasta lõpul läks ta sekretärina tööle Orava traktorijaama lehte. 1954. aastal jätkas ta kohalikus Räpina lehes kirjade osakonna juhatajana. Pärast Räpina rajooni likvideerimist 1961. aastal läks ta tööle Rapla lehe juurde korrektoriks, kus tema abikaasa Henn Kaldma oli väljaande põllumajandusosakonna juhatajaks. Hiljem jõudis ta seal olla ka kirjanduslik kaastööline, vastutav sekretär ehk tegevtoimetaja ja toimetaja asetäitja.^[1]

1973. aastal kutsuti tema abikaasa Viljandisse juhatama kohaliku lehe põllumajandusosakonda. Sama aasta lõpul asus Helgi tööle Viljandi ajalehes kirjade osakonna juhatajana. Pärast lehe erastamist 1994. aastal sai Helgi Kaldma lehe uudistereporteriks. Hiljem nimetati teda ka ajalehe Sakala kauaaegseimaks töötajaks ning Eesti vanimaks tegevajakirjanikuks.^[1]

1990–1991 aitas ta koostada ka ajalehte Eesti Kirik.^[2]

• 2006 Valgetähe V klassi teenetemärk^[3]
• 2007 Viljandi linna elutööpreemia^[4]

• Helgi Kaldma on pidanud oma elu pärast üsna ägedat võitlust. Sakala, 29. märts 2003
• Haud Viljandi Metsakalmistul