Bogomiilid

Bogomiilid olid Bulgaarias 10. sajandil alguse saanud bogomilismi usu järgijad.[1] Bogomilism kristlik usulahk ning selle keskmes on dualistlik õpetus, mille kohaselt metarialistlik maailm on Kuradi loodud ning taevas on Jumala loodud. Kuivõrd bogomilismi järgi oli Bulgaaria õigeusu kirik Kuradi sõna kandja, kuulutas Bulgaaria õigeusu kirik bogomiilid hereetikuteks.

Preester Bogomil ja bogomilismi sünd

Bulgaaria tsaar Peter I valitsemise ajal (aastatel 927–969) hakkas Bulgaarias jutlustama preester Bogomil, kelle vaateid ja veendumusi tuntakse tänapäeval bogomilismina.[2] Bogomili elust on teada vähe ning peamisteks allikateks on tema vastaste kirjatükid. Peamiseks allikaks on Bulgaaria preestri Cosmas’e bogomilismi vastane traktaat “Jutlus hereetikute vastu”. Varaseim kirjalik allikas, milles mainitakse bogomiile on Bulgaaria patriarhi Theophylacti kiri Bulgaaria tsaarile Peter I-le.[3]

Õigeusu õpetlaste sõnul kujunes bogomilism paulikaanide õpetuste põhjal. Paulikaanid olid Makedooniasse ja Traakiasse (tänapäeva Bulgaaria alad) Bütsantsi võimude poolt ümberasustatud süürlased ja armeenlased.[4]

Bogomilismi levik ja hääbumine

Bogomilism levis 10.-11. sajandil Bulgaariast üle Balkani ning sealt edasi Bütsantsi impeeriumi. Selle levik ja populaarsus viis selleni, et 12. sajandi alguses vangistati prominentsed bogomiilid Konstantinoopolis ning bogomiilide preester Basil põletati avalikult tuleriidal.

12. sajandi teisest poolest hakkas bogomilism levima lääne suunas. 13. sajandiks oli bogomilism ja teised selle sarnased usulahud - paulikaanid ja katarid - levinud Lõuna-Euroopas Atlandi ookeanist Musta mereni. Bogomilism tekitas teravat vastuseisu Rooma Katoliku kirikus ja Bütsantsi õigeusu kirikusus, kes käsitlesid bogomiile hereetikute ja ketseritena. [4]

13. ja 14. sajandil saatis Rooma Katoliku kirik Bosniasse mitmeid legaate ning Frantsiskaani ordu munkasid bogomiilidest hereetikuid ümber ristima või maalt välja saatma.[1] Bogomilism püsis Balkanil tugeva jõuna 14. sajandi lõpuni ning hääbus 15. sajandil peale seda kui Otomani impeerium Balkani vallutas.[1]

Bogomilismi õpetus

Bogomilism põhineb dualistliklul maailmapildil, mille kohaselt maa ja nähtav materiaalne maailm on loodud Kuradi poolt ning taevas Jumala poolt. [4] Bogomiilid uskusid, et inimese keha oli loodud Kuradi poolt, ent inimese hing Jumala poolt. Bogomilismi järgijad oei pooldanud liha söömist, veini joomist ega abielu, sest need sidusid inimese materiaalse maailma ja Saatanaga.[4]

Bogomiilid uskusid, et Kurat oli Jumala vanim poeg Satanael, kes valitses Maa üle. Satanael esitles end Maa peal ainsa ja õige jumalana. Et Satanaeli korrale kutsuda, saatis Jumal Jeesuse Maa peale. Jeesus alistas Satanaeli ning võttis talt jumalikud võimed, misjärel Satanaelist sai Saatan. Kuivõrd õigeusu kirik oli maapealse võimu kandjad, siis pidasid bogomiilid pidasid õigeusu kirikut Saatana esindajateks.[4]

Bogomiilid ei tunnistanud risti, kuna Jeesus tapeti ristilöömise teel. Nad ei pooldanud kiriklikku võimu ning ei tunnistanud kiriklikke riitusi ja tseremooniaid, samuti ei aktsepteeritud muid võimukandjaid. Kiriku ja maise võimu eitamise tõttu sattusid bogomiilid peagi nii kiriku kui valitseva klassi pahameele alla.[4]

Bogomiilid elasid askeetlikku ja tagasihoidlikku elu. Bogomiilid jagunesid perfektideks ja uskujateks. Perfektid ei söönud liha, ei tarbinud alkoholi, ei abiellunud ning levitasid bogomilismi õpetust. Uskujatel selliseid piiranguid ei olnud, kuid nad järgisid muus osas bogomilismi õpetusi.[3]

Viited

  1. 1 2 3 "Bogomil | Medieval Bulgarian Religious Sect | Britannica". www.britannica.com (inglise). Vaadatud 7. juulil 2024.
  2. ↑ https://orthochristian.com/154380.html
  3. 1 2 "Bogomils".
  4. 1 2 3 4 5 6 "Who or What Were the Bogomils?". Learn Religions (inglise). Vaadatud 7. juulil 2024.[alaline kõdulink]
allikas: https://et.wikipedia.org/wiki/Bogomiilid