Balleny saared (Balleny Islands) on umbes 160 km pikkune vulkaaniliste saarte ahel Antarktika lõunaookeanis, Rossi mere põhjaosas. Saared on kaetud paksu jääkattega ja on ainulaadsed, olles ühed vähestest ookeanil asuvatest saartest Antarktika sellel poolel. ^[1]

Balleny saarte geograafilised koordinaadid ulatuvad 66°15' kuni 67°35' lõunalaiust ja 162°30' kuni 165°00' idapikkust. Saared on tekkinud Balleny kuumalaigu tõttu ning nende kõrgeim tipp on 1705 meetri kõrgune Brown Peak Sturge'i saarel. ^[2][3]

Saarestikku kuuluvad kolm suuremat saart:

Lisaks neile on mitmeid väiksemaid saari ja kaljusid, sealhulgas Borradaile'i saar, Sabrina saar, Chinstrapi saar ja The Monolith. ^[3]

Inglise hülgekütt John Balleny avastas saared 1839. aasta veebruaris. Esimene teadaolev maismaale astumine lõuna pool Antarktika ringi toimus Borradaile'i saarel, kui Thomas Freeman sinna randus. ^[3]

Balleny saared ja nende ümbrus on bioloogiliselt rikkad ning seal leidub arvukalt küürvaalu, samuti miinke ja sinivaalu. Saared paiknevad otse ümberantarktiliste hoovuste teel, mis tekitavad toitainerikaste vete ülesvoolu, soodustades suure hulga krilli esinemist. ^[1]

2024. aasta teadusretkel registreeriti Balleny saarte ümbruses 106 küürvaala isendit, lisaks märgati minke- ja uimvaalu. Samuti kasutati kaasaegseid kajaloodimeetodeid, et hinnata krilli ja teiste mereorganismide arvukust. ^[1]

Balleny saared on ajalooliselt kuulunud Ühendkuningriigile, hiljem kanti nad üle Uus-Meremaale. 2005. aastal kuulutas mikroriik Westarctica saared enda territooriumiks ning nimetas need oma kolooniaks. Westarctica suurhertsog määras 2024. aastal Balleny saarte asevalitsejaks kroonprints Ashton Romani. ^[3]

Balleny saarte ümbruses esineb aeg-ajalt maavärinaid, kuid nende epitsentrid on peamiselt Vaikse ookeani ja Antarktise laama piirimail. Üks tugevamaid lähedal asunud maavärinaid oli magnituudiga 8,1 ja leidis aset 1998. aastal umbes 700 km loodes Balleny saartest. ^[3][4]