Atsüülrühmaks ehk alkanoüülrühmaks nimetatakse orgaanilises keemias rühma RC(=O)⁺, kus R on alküülrühm, kas funktsionaalrühmana või lihtsalt molekuli osana.

Atsüülrühmas on alküülrühm R üksiksideme kaudu seotud karbonüülrühmaga C=O.

Atsüülrühma sisaldavad karboksüülhapped, atsüülhaliidid (näiteks bensoüülkloriid C₆H₅COCl), estrid, amiidid, aldehüüdid ja ketoonid.

 Pikemalt artiklis Atsüülimine

Keemilist reaktsiooni, mille tulemusena viiakse molekuli atsüülrühm, nimetatakse atsüülimiseks. Üks tuntumaid atsüülimisprotsesse on Friedeli-Craftsi atsüülimine, mille käigus viiakse areeni molekuli ühe vesiniku aatomi asemele atsüülrühm.

Atsüülimisel sünteesitakse atsüülrühm tavaliselt karboksüülhappest, kuid mitte tingimata. Atsüülimisel võib kasutada isegi happeid, mis üldse süsinikku ei sisalda, näiteks sulfoonhapet H₂SO₃ või fosfoonhapet H₃PO₄.

 Pikemalt artiklis Atsüülradikaal

Iseseisvat, mitte teiste molekulide koosseisus olevat atsetüülrühma nimetatakse atsetüülradikaaliks. Selle kesksel süsiniku aatomil on üks vaba side, mis muudab ta positiivseks iooniks ja võimaldab moodustada teiste radikaalidega mitmesuguseid molekule.

 Pikemalt artiklis Atsetüülrühm

Atsetüülrühm on atsüülrühma erijuhtum. Kui alküülrühmaks R on metüülrühm, siis see metüülrühm ja selle juurde kuuluv atsüülrühm moodustavad atsetüülrühma.

 Pikemalt artiklis Atsüülligand

Paljude karbonüülimisreaktsioonide saaduseks või vahesaaduseks on atsüülligandid. Need molekulid sisaldavad metalli aatomit. Atsüülligandid on olulised mõnes katalüütilises reaktsioonis. Metallide atsüülid võivad tekkida vingugaasi molekuli CO viimisega metalli ja alküüli sideme vahele, samuti metallide reageerimisel atsüülkloriididega.

 Pikemalt artiklis Atsetoksüülrühm

Atsetoksüülrühm on rühm, mis erineb atsüülrühmast täiendava hapniku aatomi olemasolu poolest atsüülrühma ja alküülrühma vahel.