Alfa Romeo 164 on suurema keskklassi (E-segment) auto, mida tootis Alfa Romeo aastail 1987–1997. 164 vahetas välja Alfa Romeo mudelid 90 ja Alfa 6, seda toodeti Fiati ja Saabi koostöös loodud Tipo Quattro platvormil.

1970. aastate lõpus kavandas Alfa Romeo insener Filippo Surace modulaarplatvormi, millel toodetavad autod pidid välja vahetama Alfa Romeo senised mudelid Alfasud ja Alfetta. Loodav suurkeskklassi auto Progetto 156 (projekt 156) kavandati algselt tagaveolisena Alfa Romeo Busso-seeria V6-mootoriga. Alfa Romeo disainer Ermanno Cressoni disainis sedaankere uue disainikeelega ja Alfettast kõrgema tagaosaga. Kuid aasta hiljem, kui toimus käiguosa arendus, otsustas Itaalia valitsus, mis oli toona Alfa Romeo omanik, rahastust kärpida ja projektist oldi sunnitud loobuma. Seepeale võttis Surace ühendust Lancia insener Sergio Camuffoga, et arutada plaane ühisprojekti osas uute mudelite arenduskulude kokku hoidmiseks, mispeale liitus ka Alfa Romeo Fiati Tipo 4 platvormiga, mida hakati arendama juba oktoobrist 1978. Surace projekteeris 156 ümber, et asetada see esiveolisele Tipo 4 platvormile, kui Cressoni tegi disaini lõppviimistlust, kuid lõpuks otsustati siiski Pininfarina disainer Enrico Fumio disaini kasuks.[1]

164 esitleti septembris 1987 Frankfurti autonäitusel. See oli Alfa Romeo viimane iseseisvalt arendatud auto, mis läks tootmisse kohe pärast firma ülevõtmist Fiati poolt. See oli ka viimane Tipo 4 platvormi auto 1984. aastal välja tulnud Lancia Thema ja Saab 9000 ning 1985. aastal esitletud Fiat Croma järel. Erinevalt teistest platvormi autodest (Croma luukpära (liftback); 9000 sedaan ja luukpära; Thema sedaan ja universaal) oli 164 saadaval ainult sedaankerega. Kuigi 164 jagas 9000, Croma ja Themaga sama aluspõhja, oli ta neist kardinaalselt erineva disainiga ja teistsuguse esivedrustuse geomeetriaga. See oli esimene Alfa Romeo mudel, mille oli suurelt disainitud CADi abiga. Ka ehituskvaliteet paranes, kui šassii ja kerepaneele toodeti nüüd galvaniseeritud terasest.[2] Tootmisse minnes oli 164 saadaval nelja mootoriga: 1962 cm3 reasneljane Twin Spark (kahe süüteküünlaga silindri kohta) bensiinimootor võimsusega 148 hj (katalüsaatoriga 143), 1995 cm3 reasneljane turboga Fiati bensiinimootor (175 hj), 2959 cm3 Busso V6-bensiinimootor (192, katalüsaatoriga 184 hj) ja 2499 cm3 VM Motori R4-turbodiisel (117 hj). Turbomootor oli saadaval vaid koduturul, kuna toonaste Itaalia seaduste kohaselt oli käibemaks suurema kui kaheliitrise bensiini- või 2,5-liitrise diiselmootoriga autodele tavalise 18% asemel 38%.

Septembris 1990 lisati valikusse sportmudel Quadrifoglio Verde (QV), mis kasutas sama V6-mootorit võimsusega 200 hj. Lisaks oli QVl ka bodykit laiendatud esispoileri ja küljekardinatega, ka sisemuses olid sportistmed. 1991. aastal vahetas Itaalia turul kaheliitrise R4-turbomootori välja uus 1996 cm3 V6 turbomootor võimsusega 207 hj.

Septembris 1992 läbis 164 facelifti, millega muutus 10 cm pikemaks; uued mudelid said lisanime Super. Mootorivalikusse kuulusid 1962 cm3 R4 Twin Spark (144 hj), 1996 cm3 V6 turbo (205 hj) Itaalia turul või 2959 cm3 V6 12-klapine (184 hj) teistel turgudel, 2959 cm3 V6 24-klapisena (211 hj); QV 2959 cm3 V6 24-klapisena (232 hj) ja 2499 cm3 R4-turbodiisel (125 hj).

1994. aastal vahetas QV välja uus mudel Q4, mis kasutas edasi sama mootorit, kuid oli nüüd Viscomatic-nelikveoga ja Getragi kuuekäigulise manuaalkäigukastiga tavapärase viiekäigulise asemel.

1991.–1995. mudeliaastatel oli 164 saadaval ka USA turul, kokku müüdi seal 6909 autot. Kuni 4C müügiletulekuni 2015. mudeliaastal oli 164 viimane USA turul müüdud Alfa Romeo. Kõik USA turu autod olid kolmeliitrise mootoriga; 1991–1993 oli saadaval kaks mudelit: luksuslikuma suunitlusega 164L (184 hj, saadaval ka automaatkäigukastiga; hind 29 500 USA dollarit) ja sportlikum 164S (200 hj, ainult manuaalkäinukastiga, hind 35 000 dollarit). 1994–1995 mudeliaastail said USA turu autod 24-klapised mootorid; saadaval olid nüüd LS (211 hj automaatkäigukastiga, 36 140 dollarit) ja Quadrifoglio (232 hj manuaalkäigukastiga, 38 940 dollarit).

Taiwani, Hongkongi ja Malaisia turgudel müüdi mudelit 164 mudelina 168, kuna hiina keeles on number 4 (sì) negatiivse tähendusega, kõlades sarnaselt homofoonse sõnaga "surm" (sǐ). 164 kõlanuks hiina keeles kui 一路死 (yī lù sǐ) ('terve tee surmale'), seevastu 168 kui 一路發 (yī lù fā) ('terve tee rikkusele').[3]

Viimane 164 toodeti 27. juunil 1997, septembris 1998 vahetas selle välja järglasmudel 166. Kokku toodeti kümne aastaga ligi 270 000 autot, kõik Alfa Romeo tehases Milano eeslinnas Areses, millest ligi 70 000 olid kolmeliitrise mootoriga ja 45 602 turbodiislid.[4]

Viited

  1. ↑ Doyle, Eóin (27. juuli 2015). "Tipo 156 – The Last Alfa Romeo". Driven to Write (Briti inglise). Vaadatud 24. jaanuaril 2025.
  2. ↑ Motor, Ate Up With (13. juuni 2009). "Four of a Kind: The Alfa Romeo 164 and the "Type Four" Cars < Ate Up With Motor". Ate Up With Motor (Ameerika inglise). Vaadatud 24. jaanuaril 2025.
  3. ↑ Robyn, Chris. "Alfa Romeo 168: What's in a Number?". www42.digest.net. Originaali arhiivikoopia seisuga 9. oktoober 1999. Vaadatud 24. jaanuaril 2025.{{netiviide}}: CS1 hooldus: robot: algse URL-i olek teadmata (link)
  4. ↑ "164 Production". web.archive.org. 6. juuni 2008. Originaali arhiivikoopia seisuga 6. juuni 2008. Vaadatud 24. jaanuaril 2025.{{netiviide}}: CS1 hooldus: robot: algse URL-i olek teadmata (link)
Allikas: https://et.wikipedia.org/wiki/Alfa_Romeo_164
No tags for this post.