45. Relva-SS Grenaderirügement (saksa keeles Waffen-Grenadier Regiment der SS 45) oli põhiliselt eestlastest koosnev jalaväerügement Relva-SS-i 20. eesti diviisi koosseisus aastatel 1944–1945, Teises maailmasõjas.

Rügement moodustati Eesti SS-vabatahtlike brigaadi 1. Eesti SS-vabatahtlike rügemendina (1. Estnischen SS-Freiwilligen Regiment). 22. oktoobril 1943 Relva-SS-i üksused nummerdati. 1. Eesti SS-vabatahtlike rügement nimetati 12. novembril 1943. aastal ümber 3. Eesti SS-Vabatahtlike brigaadi (3. Freiwilligen Estnische SS-Brigade) 42. SS-vabatahtlike grenaderirügemendiks. Relva-SS-i vägedesse kuulunud mittesakslasi eristati sakslastest, mis väljendus ka SS-i auastmetes: 1942. aastal nimetati mehi leegionärideks (näiteks Legion-Obersturmführer), 1943. aasta oktoobrist SS-vabatahtlikeks (SS-Freiwilliger) ja 1944. aasta suvest Relva-SS-lasteks (nt Waffen-Hauptsturmführer der SS).

Eesti SS-vabatahtlike brigaadi väeosad osalesid partisanidevastases oeratsioonis Heinrich, Väegrupi Nord tagalapiirkonnas ja lahingutegevuses Neveli rindel, 1943. aasta lõpul Punaarmee Kalinini rinde Neveli pealetungioperatsiooni tõrjumisel. Raskemad lahingud Neveli rindel toimusid 1943. aasta novembris ja detsembri alguses.

1943 aasta 12. novembril muudeti Eesti SS-vabatahtlike brigaadi mõlema rügemendi numbrit: 42.-st sai 45. Eesti SS-vabatahtlike grenaderirügement ja 43.-st 46. Eesti SS-vabatahtlike grenaderirügement.

1944. aasta 24. jaanuaril nimetati 3. Eesti SS-vabatahtlike brigaad ümber 20. Eesti SS-Vabatahtlike diviisiks (20. Estnische SS Freiwilligen Division). 1944. aasta 7. veebruaril vahetati 20. Eesti SS-vabatahtlike diviisi rügemendid Neveli rindel välja ja saadeti Narva rindele.

1944. aasta 26. mail nimetati rügement 20. relvagrenaderide SS-diviisi (1. eesti) (20. Waffen-Grenadier-Division der SS (estnische Nr. 1)) 45. Relva-SS Grenaderirügemendiks.

Rügement koosnes neljast kompaniist numbritega 45/1...45/12.

45. rügemendi juhtkond ja koosseis

45. Eesti SS-vabatahtlike grenaderirügemendi rügemendiülemad:

I pataljon

II pataljon

  • 45/II. pataljon, pataljoniülem: Relva-Sturmbannführer Elmar Lang († langes lahingus 11.03.44)
  • Otse 45. rügemendile allusid:

Sõjategevus Eestis 1944

Pärast Eestist evakueerumist koondati oktoobris 1944. aastal Eesti väeosad Saksamaal Neuhammerisse (tänapäeva Poolas 100 kilomeetri Wroclawist loodes) ning kõik eestlastest koosnevad väeosad koondati 20. eesti diviisi üksustesse.

45. rügemendi juhtkond ja koosseis

45. Relva-SS Grenaderirügemendi (Waffen-Grenadier Regiment der SS 45 "Estland" (estnische nr. 1)) rügemendiülemad:

I pataljon

  • 45/I. pataljon, pataljoniülem: Relva-SS Hauptsturmführer Paul Maitla (-08.1944 Tartu lahingud), ülesannetes Relva-SS Hauptsturmführer Richard Riitsaar kt. (08.1944–01.1945); Hauptsturmführer Enn Sirvet (01.1945-); Relva-SS Haupsturmführer Elmar Lipping (– märts 1945);
    • 45/I 1. kompanii – Relva-SS Hauptsturmführer Elmar Lipping, Relva SS Untersturmführer Aksel Toome (jäi kadunuks 02.1945)
    • 45/I 2. kompanii – Relva-SS Obersturmführer Ilmar Kompus, Relva-SS Untersturmführer Kalju Tamm (jäi kadunuks 05.1945), Relva-SS Obersturmführer Elmar Teder
    • 45/I 3. kompanii – Relva-SS Untersturmführer Alfred Sild, Relva-SS Untersturmführer Alfred Põldnurk, Relva-SS Obersturmführer Artur Adoson, Relva-SS Hauptsturmführer Evald Leepere, Relva-SS Untersturmführer Alfred Sild
    • 45/I 4. kompanii – Relva-SS Hauptsturmführer Arnold Voldemar Koger, Relva-SS Haupsturmführer Evald Leepere, Relva-SS Untersturmführer Alfred Sild

II pataljon

Reaktiivgranaadiheitja R PzB 54

III pataljon

  • 45/III pataljoni alles formeeriti Klooga piirkonnas, hiljem Kehra väljaõppelaagris
    • 45/III 9. kompanii,
    • 45/III 10. kompanii,
    • 45/III 11. kompanii, Relva SS-Untersturmführer Endel Käis
    • 45/III 12. kompanii.
  • Otse 45. rügemendile allusid:
    • 45/13. jalaväe saatekahurite kompanii – Relva SS Hauptsturmführer Enn Are, Relva SS Obersturmführer Riho Rõigas, Relva SS Obersturmführer Uno Põld,
    • 45/14. tankitõrje kompanii – Relva SS Obersturmführer Ago Loorpärg

14. (tankitõrje) kompaniis oli 3 rühma, rühmas 3 kahurit. Rühmaülemateks Untersturmführer Erich Liiver, Untersturmführer Harry Saulep, Untersturmführer Mihkel Pärn ja Unterscharführer Elmar Keerd (nn. "ahjutorude" (Panzerschreck) reaktiivgranaadiheitjate rühm, mis formeeriti 1944. aasta juulis)[3]

Vaata ka

Viited

  1. ↑ 20. Eesti SS Vabatahtlike Diviis. 45/I pataljon, rindeleht.ee
  2. ↑ "82 RAUDRISTI EESTI BRIGAADILE". Postimees (1886-1944). 12. veebruar 1944. Vaadatud 23.03.2019.
  3. ↑ 20. Eesti SS Vabatahtlike Diviis, diviis.rindeleht.ee
Eesti väeosad Teises maailmasõjas Saksa sõjaväes
Wehrmachti Väegrupp Nord
tagalapiirkonna Julgestusgrupid
181.  • 182.  • 183.  • 184.  • 185.  • 186.  • 179. Eesti Põhiüksus Narvas  • (1941. aasta sügisest)
Wehrmachti Väegrupp Nord
Väegrupp Nord tagalapiirkonna
16. armee ja 18. armee
tagalajulgestuse Idapataljonid
Ukraina Riigikomissariaadis
Eesti Omavalitsuse
Politsei ja Omakaitse Valitsuse
Piiriomakaitse (1941. aasta sügisest)
Omakaitse(1942. aasta jaanuarist)
väegrupi Nord tagalapiirkonna
Kõrgema SS- ja politseijuhi
juures asuvale korrapolitsei ülemale
alluvad julgestusdiviiside
kaitse- ja politseipataljonid
37. • 38. • 39. • 40. • 41. • 42. • (1941. aasta augustist-septembrist)
29. • 30. • 31. • 32. • 33. • 34.  • 35. • 36. • (1941. aasta novembrist – 1943. aasta veebruarini)
286.  • 287. • 288. • 289. • 290. • 291. • 292. • 293.(1943. aasta märtsist)
Politseirügemendid
1. Eesti Politseirügement:286. • 288. • 291. • 292. Politsei Jalaväepataljon (1944. aasta aprillst)
2. Eesti Politseirügement:37., 38. ja 40. Eesti Politseipataljonid (1944. aasta juulist)
Saksa Riigi Julgeoleku Peaameti
Julgeolekupolitsei ja SD Eestis
Ostlandi Kõrgemale SS- ja politseijuhile
allunud Armeegrupp Narwa 207. JD ning
300. EoD-le allunud Piirikaitserügemendid
Relva-SS koosseisu
kuulunud väeosad
Saksa Luftwaffe
Allikas: https://et.wikipedia.org/wiki/45._Relva-SS_Grenaderir%C3%BCgement
No tags for this post.