Eesti Uudised,RSS,Välismaa,,,,,,,,

Marek Kohv: Venemaa juhib ameeriklasi Ukraina rahuprotsessis

Marek Kohv: Venemaa juhib ameeriklasi Ukraina rahuprotsessis

“Venemaa juhib praegu ameeriklasi Ukraina rahuprotsessis. Selles mõttes on väga kummaline vaadata, kuidas tegelikult Ameerika vahendab neid samu nõudmisi, mis Venemaal olid 2021. aastal enne täiemahulist agressiooni,” ütles Kohv.

“Ja teiseks – ma arvan, et ei ole väga õige nimetada üldse seda protsessi rahuprotsessiks. See on tegelikult ameeriklaste pakutud väljund Venemaale korrata oma nõudmisi, mis muidugi ei ole midagi uut. Venemaa soov on see, et Euroopal puuduks igasugune otsustusõigus Venemaa osas, aga Venemaal oleks kõik otsustusõigusmehhanismid Euroopa suhtes,” lisas Kohv.

Kohv selgitas USA motiive sooviga alustada Venemaaga äri ajamist. “Trumpi administratsioon on juba väga pikalt soovinud Venemaaga ärisuhteid luua, ja nüüd nähakse võimalust, et kui saavutada mingisugunegi rahu, siis saaks rääkida sanktsioonide mahavõtmisest, ja see tähendaks, et oleks ka võimalik neid ärisidemeid laiendada,” sõnas Kohv.

Samuti ajendab USA tegevust tema sõnul vahevalimiste tulemus. “Trumpil praegu sellisel kujul Ukrainat survestada on ajaliselt üsna limiteeritud. Ja sellest saab väga hästi ka Putin aru. Ma usun, et tänasel päeval on Venemaa surve sellele administratsioonile väga tugev. Viimaseks loomulikult ei saa ka kõrvale jätta Trumpi soovi ennast järjekordse rahutegijana esitleda,” lausus Kohv.

Saksamaa väljaanne Bild kirjutas eelmise nädala reedel, et Venemaa ettepanekud Euroopa uuest julgeolekukorraldusest, mida ta tahab arutada samaaegselt Ukraina rahulepingu koostamisega, sisaldavad lisaks Ukraina staatuse küsimustele ka otseselt Balti riike, Soomet ja Moldovat puudutavaid nõudmisi. Lehe andmetel tahab Moskva Euroopa uue julgeolekukorraldusega sundida Soomet NATO-st lahkuma, panna allianssi likvideerima oma sõjaväebaasid Eestis, Lätis ja Leedus ning kujundama Moldova ümber föderatsiooniks.

Kohvi sõnul ei saa neid nõudmisi tõsiseltvõetavaks pidada. “Kui me mõtleme seda, mida Venemaa nõuab hetkel ja mida USA vastu pakub, siis need on risti vastupidised asjad. Venemaa ühtepidi nõuab, et NATO tõmbaks oma väed 1997. aasta positsioonidele ja teistpidi peaks Venemaa leppima sellega, et Ukraina liitub NATO-ga. See ei ole reaalne,” lausus Kohv.

Kohv rääkis, et ta ei usu, et leiduks NATO liitlasi, kes arvaks, et NATO vägede Balti riikidest välja viimist Venemaa nõudmisel kaaluda tasuks.

“Ma ei usu, et selliseid liitlasi praegu NATO-s oleks. Tegelikult idapiiri riigid näevad Venemaa nõudmisi kui absurdseid ja täiesti vastuvõetamatuid. Aga USA puhul ma kindlasti soovitaks vaadata nii ameeriklaste kui ka Kongressi arvamust või toetust NATO-le: seal on ligi kaks kolmandikku neid, kes näevad, et USA roll sellisel kujul, nagu ta praegu on, võiks NATO-s säilida ja NATO-t nähakse olulise organisatsioonina,” ütles Kohv.

Kohvi sõnul peaks eurooplased minema läbirääkimiste laua taha väga selge vastuplaaniga Venemaa nõudmisele.

“Üks on kindlasti see, et Ukraina osas, Euroopa osas ja NATO osas ei saa Venemaal olla mingeid nõudmisi, ning nii Ukrainal, Euroopa riikidel kui ka NATO riikidel peab olema oma valikuvõimalus nii riigikaitsemudeli, riigikaitsevahendite suuruse kui ka erinevatesse liitudesse kuulumise kohta. See on kõigil enda teha. Ja loomulikult see, et kui hakata üldse rahuläbirääkimistest rääkima või neid pidama, siis tuleks ikkagi relvad vaikima saada,” lausus Kohv.

Samas on Euroopa Kohvi sõnul lasknud käest võimaluse näidata end tugevana ja mitte vaidlema selle üle, kes Euroopat esindab.

“Institutsionaalselt on ju Euroopal need läbirääkijate kohad olemas ja Kaja Kallas oleks pidanud olema see esindaja. Aga arusaadavalt ei sobi Kaja Kallas Venemaale ja Ameerikale, erinevatel põhjustel. Venelastel oleks ilmselt lisaks sellele, et Kaja Kallas on väga konkreetne ja selgesõnaline Venemaa ohu suhtes, väga valus ilmselt ka alla neelata seda fakti, et Kaja Kallas on eestlane. Ameerika puhul on teada, et Marco Rubio ja Kaja Kallase suhted ei ole kõige sõbralikumad,” rääkis Kohv.

“Ja see, et eurooplased ei suuda omavahel otsustada, seal on mitmeid erinevaid põhjuseid. Üks on see, et paljud riigid tahavad ilmselt ise seal laua taga olla, ja teine on see, et paljudes riikides on vastumeelsus kõrge välisesindaja mandaadi osas. Ja lõpuks ongi see tulem,” ütles Kohv.

Kohv ei osanud pakkuda, millal selline läbirääkimiste formaat üldse võiks alata.

“Väga raske hinnata. Mida kindlasti Putin vaatab, on ju järgmise aasta Prantsusmaa valimised, ja paneb ka sinna oma ootusi üsna palju. See ongi nagu kummaline paradoks, et ühtepidi on Trumpi administratsioonil väga kiire, kus nad üritavad järgmise mõne kuuga midagi kiiresti saavutada, ja teistpidi, kui demokraatide Kongress hakkab oma nägu näitama, siis tegelikult tekib suurem probleem võib-olla hoopis Euroopas,” sõnas Kohv.

Loe allikast edasi

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga