Arvamus,Poliitika,RSS,Soome,,,,,,,,

Lääne arvamus: Euroopa juhib Ukrainat tupikusse

Lääne arvamus: Euroopa juhib Ukrainat tupikusse

Trumpi administratsioon soovib nüüd, et eurooplased osaleksid Venemaa ja Ukraina vahelistel läbirääkimistel. Moskva on omakorda teinud eurooplastele ettepaneku määrata üks esindaja, kui nad soovivad osaleda. Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov hoiatas siiski, et Venemaa pole veel otsustanud, kas ta nõustub nende kaasamisega.

„Alles siis, kui oleme mõistnud [eurooplaste] tegelikke kavatsusi ja valmisolekut rahuprotsessi toetada,” sõnas ta, „saame langetada otsuse Ukraina rahuprotsessi puudutava dialoogi pidamise kohta laiendatud formaadis.”

Tal on õigus. Seni on probleem seisnenud mitte ainult selles, et Euroopa riigid pole suutnud kokku leppida, kes neid esindama peaks; nad pole isegi hakanud arutama – või enamikul juhtudel isegi mõtlema – ühise seisukoha kujundamisele, mis võiks olla toimivaks aluseks läbirääkimisteks Moskvaga. Mõned Lõuna-Euroopa riigid võivad olla valmis teatud kompromissideks, kui see tähendab Ukraina toetamise pealt raha kokkuhoidmist, samas kui Suurbritannia, Balti riigid ja Poola on oma hoiakutes palju jäigemad, vahendab UnHerd.


ELi ametliku vastutuse seisukohast peaks läbirääkija valik olema ilmselge: Kaja Kallas, Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja. Kuid arvestades tema korduvaid avalikke igasuguse kompromissrahu hukkamõiste, tundub see ettepanek väga ebatõenäoline.

USA läbirääkimismeeskond, kuhu kuuluvad Steve Witkoff ja Jared Kushner, teeb nüüd ettepaneku, et vastutasuks Venemaa loobumise eest mõnest oma ulatuslikumast nõudmisest Ukraina suhtes – nimelt Kiievi lahkumisest Donbassi osadest, mida ta endiselt kontrollib –, pakutakse Moskvale kohta uues Euroopa julgeolekuarhitektuuris. Loodetavasti võtaks selline raamistik arvesse Venemaa julgeolekuprobleeme, vältides samal ajal kommunikatsiooni ja diplomaatia ebaõnnestumisi, mis eelnesid 2008. aasta Gruusia sõjale ja 2014. aasta Ukraina kriisile.

Enamiku Euroopa valitsuste esialgne reaktsioon sellele ideele on aga olnud kahetine ja täiesti eitav. Esiteks nõuavad nad, et Venemaa nõustuks tingimusteta relvarahuga enne uue julgeolekuarhitektuuri läbirääkimiste algust. See on läbikukkumine. Loomulikult ei kavatse venelased loobuda oma ainsast hoovastikust ebamäärase lubaduse nimel tulevaste arutelude kohta.

Nagu ütles Venemaa president Vladimir Putin pärast oma viimast kohtumist Witkoffi ja Kushneriga: „Mida me neilt [eurooplastelt] kuuleme? Et niipea kui rahuleping on allkirjastatud, saadavad nad Ukrainasse sõdurid. Meie jaoks on see seaduslik sihtmärk, seega puhkeb sõda kohe uuesti.”

Seega näib Trumpi administratsioon mõistvat, et kõik rahuleppe tingimused tuleb kokku leppida ühe tervikliku paketina. Pealegi on mitmed juhtivad Euroopa ametnikud juba väljendanud vastuseisu mis tahes uue julgeolekuarhitektuuri ideele – seda vaatamata asjaolule, et NATO ei suutnud ära hoida sõjani viinud arenguid Ukrainas ega suutnud seda sõda ka lõpetada.

Tegelikult, kui Saksamaa, Prantsusmaa ja Suurbritannia (nn E3) nõuavad jäika kinnipidamist põhimõtetest, mille nad juunis Londonis sõnastasid, ei ole Venemaaga kokkuleppe saavutamine võimalik. Need põhimõtted välistavad Venemaa võimuringkondade jaoks kriitilise tähtsusega nõudmised, mis on nende sõnul mitteläbiräägitavad: Ukraina neutraalsus ja keeld lääneriikide vägede viibimiseks Ukrainas.

Suur osa Euroopa avalikust arutelust keskendub samuti nõudmistele „õiglase rahu” järele ja „Venemaa agressiooni karistamisele” – mis sisuliselt tähendab kompromissi-idee täielikku hülgamist.

Sellisel lähenemisel võis olla mingi loogika ajal, mil oli võimalik uskuda, et Ukraina positsioon aja jooksul paraneb. Kuid suve alguse optimistlikud ennustused, justkui oleks Ukraina „sõja käiku muutnud” ja „hoo sisse saanud”, tunduvad nüüd üsna kauge mälestusena. Venemaa ei saavuta lahinguväljal märkimisväärset edu, kuid tekitab Ukraina majandusele üha suuremat kahju – seda eelkõige süstemaatiliste rünnakutega riigi energiataristu vastu. Kui olukord nii jätkub, siis kui kaua suudab Ukraina tegelikult vastu pidada?

Loe allikast edasi