Prantsusmaal kogunes rahvas eile 14. novembril tänavale viiendat laupäeva järjest. Politsei kasutas pisargaasi ja ründas meeleavaldajaid, et laiali ajada kümnetest tuhandetest inimestest koosnevaid rahvahulki, kes osalesid üle Prantsusmaa toimuvatel valitsusvastastel meeleavaldustel.
Laupäeval tuli üle kogu riigi – sealhulgas Pariisis – tänavatele ligikaudu 106 000 inimest, et osaleda niinimetatud viienda laine (Act V) meeleavaldustel, vahendab Daily Mail.
Juba viiendat laupäeva järjest riiki vapustanud massimeeleavalduste käigus peeti kinni üle 120 inimese.
Rahvahulgad kogunesid politseid mõnitama ja nõudma president Emmanuel Macroni tagasiastumist, kelle populaarsus on langenud madalaimale tasemele alates 2017. aastast.
Pariisis filmitud kaadrid näitasid märulipolitsei üksust rüselemas noortega Place de la Nationi lähedal – Pariisi idaosas, marssimise lõppfaasis.
Samal ajal võis näha turvavarustuses politseinikke meeleavaldajaid mööda tänavaid taga ajamas ja neid nuiadega löömas, kuna kokkupõrked muutusid üha ägedamaks.
Süüdistuste kasvades politsei jõhkruse osas sõnas ametiühinguaktivist Remi Durand: „Politsei tegutses naeruväärselt jõhkralt – nad ründasid oma relvadega kõiki, keda kätte said.”
Protestide algseks ajendiks oli pahameel haridussüsteemi puudujääkide üle, kuid hiljem laienes see laiemaks liikumiseks president Macroni valitsuse ja tema majanduspoliitika vastu.
Eile kella 18 ajal ütles Prantsuse siseministeeriumi pressiesindaja: „Pärast rahutusi arvukates linnades ja alevikes on riigis seni vahistatud 121 inimest.”
20-aastane tšellomängija Pariisi meeleavaldusel osalenud vabatahtlikust orkestrist ütles, et päeva keskmes oli parlamendi uus seaduseelnõu, mis annaks relvi kasutavatele politseinikele eelduse õigustatud enesekaitseks.
„Me kardame, kui me protestile tuleme, ja see muudab meid veelgi hirmunumaks, kui nende karistamatust tugevdatakse,” ütles ta pärast seda, kui eelmisel kuul protestivate muusikute pihta pisargaasi lasti.
Uue politseiseaduse toetajad – sealhulgas juhtiva presidendikandidaat Marine Le Peni paremäärmuslik partei – ütlevad, et uus seadus on vajalik, et vältida politseinike automaatset kahtlustamist ebaproportsionaalse jõu kasutamises.
Aktivistid väidavad, et see tähendaks „loa tapmiseks” andmist ja muudaks julgeolekujõudude vastutusele võtmise veelgi raskemaks riigis, kus väidetava politseivägivalla juhtumid jõuavad harva kriminaalkohtusse.
Teised nõudsid üleriigiliselt paremaid õpitingimusi, rohkem laste õigusi või laulsid lihtsalt parema Prantsusmaa eest.
Edela-Inglismaal Bordeaux’ linnas esitas 72-aastane Josette protestilaulu „Mul on kaks kirge: puhkpilliorkestrid ja revolutsioon”.
„Mu lapsed ei tahtnud, et ma tuleksin,” ütles ta. „Aga ma olen noortele nii tänulik selle liikumise algatamise eest.”
„Nad annavad meile lootust ajal, mil tundub, et liigume otse katastroofi poole, planeedi kuumenedes ja äärmusparempoolsete liikumiste puhul, mis on üha vabandamatumad.”
Kooliõpilaste algatatud kampaania, milles nõuti umbes 10 miljardi euro suurust summat haridussüsteemile, puhkes nädalatepikkuste rahutuste tõttu.
Nüüdseks on see kasvanud massiliikumiseks, mis hõlmab mitmeid rühmitusi, alates ametiühingutest kuni Musta Bloki anarhistide ja Kollaste Vestide liikumiseni – protestini kütuseaktsiisi tõusu vastu, mis puhkes 2018. aastal.
Siseministeeriumi teatel tuli laupäeval tänavatele üle riigi umbes 106 000 inimest, kellest 24 000 Pariisis, mis on viimaste nädalate madalaim osalusprotsent.
Üliõpilasliidud hindasid meeleavaldajate arvuks 200 000, kellest peaaegu 100 000 oli pealinnas.
„Kui õiglust pole, pole rahu,” hüüdis protestija Pariisis megafoni, kui inimesed, sealhulgas üliõpilased, ametiühingud ja Kollaste Vestide aktivistid,meelt avaldasid viiendat laupäeva järjest.
Teised nõudsid presidendi tagasiastumist või hüüdsid: „Kõik vihkavad politseid!”, samal ajal kui üks grupp kandis hiiglaslikku nukku, mille mütsil oli kiri „Lord Macron”.
Mõnedel viimaste nädalate valdavalt rahumeelsetel meeleavaldustel on esinenud äärmuslikku vägivalda ja süüdistusi politsei jõhkruses, sealhulgas noorte teismeliste vastu.
Laupäevasel arreteerimisel jõudis ainuüksi viimase kuu jooksul rahutuste käigus vahi alla võetud inimeste arv vähemalt 4000-ni, kusjuures sadu on saanud haavata.
Prantsusmaa siseministri Laurent Nunezi korraldusel on igal neist laupäevadest väljas olnud ligikaudu 70 000 politseinikku ja sandarmi.
Ta juhtis tähelepanu ka mitmetele sotsiaalmeedia postitustele, milles „kutsutakse üles vägivallategudele politsei ja avalike hoonete vastu”.
Nunez sõnas, et igasugustele sellistele „vägivallategudele” järgneb „äärmiselt kindel vastus”. Ta lisas, et on algatatud uurimine tapmiskatses, kuna kuu lõpus Pariisis toimunud rongkäigu ajal loobiti sandarmeid süütepudelitega.
Üha suuremat muret tekitavad ka süütamised – protestide käigus on rünnatud mitmeid avalikke hooneid. Nende hulgas oli Limoges’is asuv 19. sajandist pärit raekoda, mis põles eelmisel kuul peaaegu maani maha; samuti süüdati Lyonis asuv ajalooline turismiinfokeskus.
Vasakpoolseid poliitikuid on süüdistatud rahutuste õhutamises, samas kui nemad väidavad, et hoopis poolsõjaväelised politseiüksused on rahvahulki provotseerinud.
Liikumise „Alistumatu Prantsusmaa” (La France Insoumise) presidendikandidaat Jean-Luc Mélenchon ütles, et rahumeelsete meeleavaldajate pihta on tulistatud liiga palju pisargaasigranaate.
Ta väitis: „Näib, et selle avaliku korra strateegia eesmärk ongi vastasseis. See on hale.”
Rahutused tekivad ajal, mil Prantsusmaa valmistub aprillis toimuvateks presidendivalimisteks.
Hiljutiste küsitluste kohaselt on Macroni populaarsus madalaim pärast tema presidendiks saamist 2017. aastal ning valitsusel on vähe mänguruumi meeleavaldajate nõudmistele reageerimiseks, kuna ta üritab oma võlga vähendada.
Arvamusküsitlused näitavad, et paremäärmusliku Rahvusrinde kandidaat Marine Le Pen võib teises voorus minna vastamisi vasakäärmusliku kandidaadi Jean-Luc Mélenchoniga.
Ta kaebab praegu edasi süüdimõistva kohtuotsuse Euroopa Parlamendi maksumaksjate raha omastamises, seega võib temast saada esimene süüdimõistetud kurjategija, kes siseneb Élysée paleesse.
Lõunapoolses Toulouse’i linnas mõistis 28-aastane varjupaigaõiguse spetsialist Kenza valitsuse reageeringu sotsiaalsetele rahutustele hukka. „Meeleavaldajate represseerimine on vastuvõetamatu – eriti kui tegemist on lastega,” ütles ta.
Advokaadid ütlesid eelmisel nädalal, et politsei vägivald hiljutistel protestidel on viinud „vigastamiseni”, sealhulgas käte, jalgade ja silmade vigastusteni.
Laupäevased meeleavaldused olid suures osas rahumeelsed, kuid politsei lasi Pariisis, Bordeaux’s ja läänepoolses Nantes’i linnas rahvahulkade laiali ajamiseks pisargaasi.
Ametiühingud on kutsunud teisipäeval üles uuele streigipäevale, kuna nad lükkasid tagasi valitsuse lubaduse tõsta miinimumpalka 0,6 protsenti kui „kübeme”.
Suurimad protestid viimastel nädalatel toimusid ametiühingute juhitud streigi ajal eelmisel neljapäeval, kui ametlike andmete kohaselt tuli üle riigi tänavatele üle poole miljoni inimese.
Siin on video toimuvast:
BREAKING:
Young people are rioting in Lyon, France, setting large barricades on fire.
Some of them are carrying Algerian flags https://t.co/Dk8ZhxgdxR
— Visegrád 24 (@visegrad24) November 14, 2026
BREAKING:
The riots have started again in France https://t.co/Vi2sa02l2p
— Visegrád 24 (@visegrad24) November 14, 2026
This isn’t a war zone. This is France, November 2026. https://t.co/DAhQEVMY9T
— RadioGenoa (@RadioGenoa) November 15, 2026
Seotud lood
SpaceX-il õnnestus esmakordselt kosmoselaev kinni püüda
