Oktoobris puhkesid Prantsusmaal üleriigiliste meeleavalduste käigus vägivaldsed rahutused. Inimesed protestisid kehvade koolitingimuste, kõrgete elamiskulude ja ülekoormatud avalike teenuste vastu.

Valitsusametnikud on korduvalt süüdistanud vasakäärmuslasi ja “oportunistlikke korrarikkujaid”, kes ametnike väitel kasutasid valdavalt rahumeelseid meeleavaldusi ära, et rünnata riigivõimu ja kapitalismi sümboleid üle kogu Prantsusmaa.

Reutersi uurimus aga näitab, et võimude karmikäeline reaktsioon, sealhulgas tuhanded vahistamised, politseivägivald ja kogunemispiirangud, on suurendasid valitsusvastast meeleolu.

Ajakirjanikud vaatasid läbi kümneid videoid vägivallast, osalesid 26 rahutustes osalemises süüdistatava inimese kohtuistungil ning intervjueerisid üle 50 valitsusametniku, politseiniku, advokaadi, meeleavaldaja ja pealtnägija. 

Uurimuse eesmärk oli mõista, kuidas septembris riigikoolide tingimuste vastu suunatud väikestest meeleavaldustest alguse saanud liikumine kasvas aastate suurimateks rahutusteks.

Politsei taktika on olnud alates algusest kriitika all. Mitmed noored on saanud politsei tegevuse tõttu ränki vigastusi, näiteks kaotanud käe või silma. 

ÜRO ja teised inimõiguste eksperdid on samuti tundnud muret peaaegu 7000 alaealise vahistamise pärast kohati vägivaldseks muutunud kooliblokaadide käigus.

Internetis levinud pildid kumminuiadega teismelisi ründavast märulipolitseist kasvatasid toetust õpilastele ning meeleavaldustega ühinesid nii lapsevanemad, õpetajad, vasakpoolsed poliitikud ja ametiühingute esindajad.

17. oktoobril toimunud üleriigilistel meeleavaldustel tulid taas tänavatele ka nn kollavestid. Tegemist on süsteemivastase liikumise, mis astus 2018.–2019. aastal kõrgete kütusehindade tõttu vastu president Emmanuel Macroni valitsusele.

Vägivallapuhangud olid sel päeval nii tugevad, et politsei kaotas Prantsusmaa kolmes suurimas linnas – Pariisis, Marseille’s ja Lyonis – kontrolli tervete linnaosade üle. 

Alates sellest ajast on inimesed igal nädalal kogu Prantsusmaal tänavatele tulnud, et väljendada oma viha politsei ja valitsuse vastu.

Kuigi pärast 17. oktoobrit olid meeleavaldused rahulikumad, puhkesid kokkupõrked siis, kui politsei püüdis meeleavalduste lõppedes inimesi laiali ajada. 

Politseinikud tulistasid korduvalt pisargaasi ja ründasid meeleavaldajaid, kes loopisid neid pudelite, sillutiskivide ja ilutulestikuga. Võimude teatel sekkusid 24. oktoobril mitmes linnas sündmustesse ka paremäärmuslikud jõugud, kes väitsid, et tahavad kaitsta ettevõtteid.

Siseministeeriumi teatel on sisekontroll alates septembrist algatanud 161 uurimist seoses väidetava politseivägivallaga meeleavaldajate vastu.

Siseminister Laurent Nunez on väljendanud kahetsust rahvahulga ohjamiseks kasutatud lõhkekehade, sealhulgas šokigranaatide tekitatud vigastuste pärast. Kuid ta on seisnud vastu üleskutsetele nende kasutamine keelata, väites et julgeolekujõud peavad suutma end kaitsta.

Nunez on tunnistanud, et võimud ei osanud 17. oktoobri vägivalla ulatust ette näha.

Nunez kiitis massiivset turvaoperatsiooni – sealhulgas 70 000 politseiniku ja sandarmi kaasamist – avaliku korra hoidmise eest järgmistel meeleavaldustel. Kuid ta lisas, et julgeolekujõud seisavad meeleavaldustel endiselt silmitsi suure vägivallaga.

Ta tõi näiteks halloweeni ajal Pariisis toimunud süütepudelirünnaku, milles sai vigastada kolm sandarmi.

Rahutused toimuvad Macroni jaoks keerulisel ajal, sest ta ei kandideeri aprillis toimuvatel valimistel ametisse tagasi. Pingeline riigieelarve jätab talle vähe mänguruumi meeleavaldajate nõudmiste täitmiseks ning tema tsentristlikul erakonnal ei ole enam oluliste seaduste vastuvõtmiseks vajalikku enamust.

Valitsus on püüdnud meeleavaldajaid rahustada ettepanekutega parandada haridust ja otsusega tuua kavandatud miinimumpalga tõus varasemaks.

Õpilasliikumiste juhid ja suuremad ametiühingud aga leiavad, et need sammud ei ole piisavad, ning on lubanud survet jätkata.

Orkester sai pisargaasi 

17. oktoobril pidid meeleavaldajad kell kaks alustama Pariisi Vabariigi väljakul marsiga. Orkester Orchestre du Nouveau Monde pidi marssijate toetuseks esinema.

Muusikud kogunesid väljakule paar tundi varem. Nad mängisid parajasti filmi “Tasujad” tunnusmuusikat, kui väljakule jõudsid esimesed pisargaasipilved.

Orkestrandid eeldasid, et gaas ei olnud neile suunatud, ja mängisid edasi. Kuid 30 minuti jooksul maandusid pisargaasigranaadid juba nende jalge ees.

Reutersi videolt on näha, kuidas märulipolitsei kasutas samal ajal pisargaasi, et lüüa tagasi meeleavaldajate grupp, kes üritas marssida mööda väljakult algavat Rue du Faubourg du Temple’i tänavat.

Samal tänaval pagariäris töötav Elodie Aldila oli kaitse üle tänulik. Hiljem samal päeval rüüstati piirkonna teisi ettevõtteid.

Roth aga ei mõistnud, miks muusikud ei võinud väljakule jääda.

Suur rahvahulk, peamiselt rahumeelseid meeleavaldajaid, täitis peagi taas väljaku. Kuid selleks ajaks oli orkester pillid kotti pannud ja lahkunud.

Politsei oli ülekoormatud

Pingete kasvades pärastlõunal valgusid meeleavaldajad ümberkaudsetele tänavatele, Nad purustasid vaateaknaid, püstitasid barrikaade ning süütasid autosid ja jalgrattaid.

Kella 16 paiku lõid kumminuiadega relvastatud politseinikud väljaku serval toimunud ägeda sõnavahetuse järel ühe mehe pikali, ilmneb Reutersi kontrollitud videost. 

Sotsiaalmeedias levisid kuulujutud mehe surmast, mis puhus pingeid veelgi lõkkele. 

Hiljem osutusid kuulujutud siiski alusetuks.

Siseministeeriumi teatel uurib vahejuhtumit politsei sisekontroll.

Pimeduse saabudes levis rüüstamine Pariisis ja teistes linnades. Ööpäeva jooksul rüüstati umbes 3000 ettevõtet.

Siseminister Nunez ütles, et sel päeval toimunud väljakutsed koormasid julgeolekujõud üle. 

17. oktoobril avaldas kogu riigis meelt üle poole miljoni inimese, märkis Nunez. Nende hulgas oli tuhandeid “ultravasakpoolseid” aktiviste, kes tema sõnul astusid kohe alguses politseiga vastasseisu ja üritasid korraldada loata marsse võimuasutuste poole.

Prantsuse ametnikud kasutavad mõistet “ultravasakpoolsed” mitmesuguste rühmituste, sealhulgas anarhistide ja antifašistide kirjeldamiseks, kes on ametnike hinnangul valmis kasutama vägivalda.

Kuna teave rahutuste kohta levis sotsiaalmeedias, liitusid rüüstamisega ka inimesed, kel polnud selliste rühmitustega mingit seost, sõnas Nunez.

Intervjuudes Reutersile ütlesid kolm politseinikku ja üks vägivalla uurimisega kursis olev luureametnik, et nad ei saa kinnitada Nunezi väiteid ultravasakpoolsete rühmituste keskse rolli kohta. Nad lisasid, et toimunu mõistmiseks on vaja täiendavat uurimist.

Nunez ja teised ametnikud on öelnud, et mässajad kasutavad ultravasakpoolsetel veebiplatvormidel propageeritud taktikaid politsei reaktsiooni provotseerimiseks. Need hõlmavad näiteks “mustade blokkide” moodustamist, kus aktivistid kannavad üleni musta riietust ja varjavad oma nägu, et rünnata ettevõtteid ja avalikke hooneid, selgitasid ametnikud.

4900 inimest vahistati

Justiitsminister Gerald Darmanin tegi prokuröridele ülesandeks anda vägivallale “äärmiselt resoluutne õiguslik vastus”, sealhulgas määrata paljudele süüdistatavatele eelvangistus ja viia läbi kiirmenetlused.

Alates 17. oktoobrist on vahi alla võetud üle 4900 kahtlusaluse, ütles Darmanin 3. novembril Prantsuse televisioonile. 

Umbes 2290 saadeti kohtu alla ja seni on 404 isikule määratud vanglakaristus. 

Kahtlusaluste kohta on avaldatud vähe üksikasju, kuigi Darmanin sõnas, et enamik neist on 18–25-aastased noormehed.

Prantsusmaa suurim kohtumaja Tribunal de Paris pidi avama kaks lisasaali kiirmenetluste jaoks, mis on mõeldud kergemates süütegudes süüdistatavatele. 

Prantsusmaa kohtunike ja prokuröride ametiühing teatas, et nende hinnangul “instrumentaliseerib” valitsus õigussüsteemi.

Vältimaks 17. oktoobri vägivalla kordumist, tugevdas valitsus järgnevatel meeleavaldustel politseid sõjaväelastega, kehtestas komandanditunni ja keelas mitmed marsid.

Inimõiguste organisatsioonid, sealhulgas Amnesty International, on hoiatanud libisemise eest “autoritarismi”. Ametnike sõnul hoiavad nad aga au sees õigusriigi põhimõtteid.

Mõned Prantsusmaa sotsiaalseid liikumisi ja korrakaitset uurivad teadlased on väitnud, et valitsuse karm reaktsioon põlistab vägivallatsüklit.

“Eskalatsioon toimub siis, kui mustad blokid provotseerivad vägivallaga ja korrakaitsjatele antakse käsk vastata vägivallaga,” ütles Prantsusmaa Riikliku Teadusuuringute Keskuse (CNRS) sotsioloog Fabien Jobard.

Ta lisas, et nii saavad rühmitused demonstreerida, et politsei on vägivaldne, ja seeläbi toetust koguda.

18-aastane arstitudeng Titouan Malin ütles, et hakkas meeleavaldustel vabatahtliku meedikuna tegutsema pärast seda, kui nägi, kuidas politsei 17. oktoobril meeleavaldajaid kohtles.

“Kui seisad silmitsi sellise vägivallaga, oled sunnitud vastama vägivallaga,” ütles Malin. “See on ainus viis end kuuldavaks teha.”

Loe allikast edasi