Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esimees Martin HelmeHelme peab end parempoolseks konservatiivseks rahvuslaseks. More tegi Vabariigi Valimiskomisjonile avalduse seoses seoses elektroonilise valimissüsteemi kinnitamisega.

Taotlusega jätta kinnitamata valijarakenduste loomine levinumate opsüsteemide jaoks, st ei kinnitataks elektroonilise hääletuse kasutamist, kuna jätkuvalt on lahendamata turva- ja õiguslikud probleemid. Samuti ei ole valitsus toonud riigikogu ette ODIHR raportis ette pandud muudatusi e-valimiste vaadeldavuse ja turvalisuse tagamiseks;  ja edastada käesolev avaldus viivitamata ka Riigi valimisteenistusele teadmiseks.

Täna toimuval VVK koosolekul on päevakorras kõigepealt punkt „Operatsioonisüsteemide määramine valijarakendusele ja hääle kontrollrakendusele 2027. a Riigikogu valimistel“ ja sellest hiljem punkt „E-ITS vaheauditi tutvustamine“. Sisuliselt otsustatakse, kas 2027 aasta riigikogu valimistel kasutada elektroonilist valimist ehk e-hääletust.

Martin HelmeHelme peab end parempoolseks konservatiivseks rahvuslaseks. More on seisukohal, et e-hääletuse turvalisuse probleemid on lahendamata. Võrreldes 2023. aasta ja 2025 aasta valimistega ei ole e-hääletuse rakendust põhiolemuses muudetud. OSCE ODIHR 2025 aasta ja varasemate aastate raportites tehtud ettepanekud on valdavas osas seadusandlikul tasandil tegemata. Lisandunud on väliseid ja sõltumatuid uuringuid, mis demonstreerivad e-valimiste süsteemi avatust rünnetele ja manipulatsioonidele. (ANU teadlased Tingfeng Yu ja Thomas Haines).

Arusaamatu on VVK päevakorra järjekord, mis näeb ette kõigepealt e-hääletuse kehtestamise ja alles seejärel asub tutvuma e-hääletuse turvaauditiga. Jääb mulje, et e-hääletuse korraldamise otsus on ette ära otsustatud ning formaalne, mitte sisuline. RKVS § 48 kohustab VVK-d tegema riskianalüüsi, turvameetmete auditit, tehnilist läbistustesti ja riskikäsitlusplaani. Päevakorra neljas punkt on kõigest vaheaudit ning sellegi dokumendi arutamine toimub pärast riigikogu valimisteks operatsioonisüsteemide valijarakenduse määramist. Ilma eelnimetatud riski- ja turvameetmete olemasoluta ning ilma nende sisulise hindamiseta VVK koosolekul ei luba seadus esimeses päevakorrapunktis ette nähtud otsust teha.

Eeltoodust tulenevalt palub avaldaja Vabariigi Valimiskomisjonil:

jätta operatsioonisüsteemide määramine valijarakendusele ja hääle kontrollrakendusele 2027. a Riigikogu valimistel määramata, kuna e-hääletuse turvaprobleemid ei ole valimiste korraldamiseks lahendatud;

edastada käesolev avaldus viivitamata ka riigi valimisteenistusele teadmiseks.

Nimetatud avaldus esitati enne VVK koosolekut, et Vabariigi Valimiskomisjonil oleks võimalik avalduses toodud asjaoludega arvestada enne otsuse tegemist. HMS § 6 uurimispõhimõtte ning haldusorgani üldise hoolsuskohustuse kohaselt on VVK-l kohustus käesolevas avalduses tõstatatud õiguslikku takistust sisuliselt kaaluda, mitte jätta see arutamata.

Avaldaja esitas avalduse enda kui Riigikogu liikme nimel.

Martin HelmeHelme peab end parempoolseks konservatiivseks rahvuslaseks. More taotles ka Riigi valimisteenistuselt võimalust tutvuda elektroonilise hääletamise süsteemi E-ITS nõuete täitmise aruande ja vahearuannetega.

E-ITS on Eesti infoturbestandard, mida haldab Riigi Infosüsteemi Amet (RIA). See on ISKE järeltulija. Riigi valimisteenistus lähtub infoturbe korraldamisel E-ITSist ning rakendab seda nii valimiste ajal kui ka nende vahel. Elektroonilise hääletamise süsteem peab hääletamisperioodil vastama E-ITSi kõrge (H) turbeastme nõuetele.

Riigi valimisteenistus (RVT) on valimiste läbiviimise süsteemide haldaja ja tellija. RVT peab korraldama kõikidel valimistel elektroonilise hääletamise süsteemi auditeerimise ning vastutab E-ITS nõuete täitmise eest.

Turvaauditis (ja vaheaditites) peab audiitor viima läbi elektroonilise hääletuse testimise, kontrollima süsteemi terviklikkust ja RVT toimingute vastavust seadustele, Vabariigi Valimiskomisjoni otsustele ning dokumentatsioonile; korraldama protsessi- ja andmeauditeid (nt häälte avamise võtme genereerimine, kasutamine ja hävitamine; andmete terviklus ja autentsus); peab viibima häälte lugemise ja tervikluse kontrolli juures.

Lisaks korraldab RVT enne iga valimist proovihääletamise/testimise ning peab tagama vaatlemisvõimalused. E-ITS vastavusauditid (põhi- ja vaheauditid) tehakse vastavalt E-ITS auditeerimiseeskirjale sõltumatu audiitori poolt, tellijaks RVT.

E-ITS turvaaudit ja vaheaudit on keskse tähtsusega e-hääletuse turvalisuse hindamisel enne hääletuse korraldamist.

Eeltoodust tulenevalt taotleski Martin helme  avaldaja Riigi valimisteenistusel talle kui Riigikogu liikmele ja Riigikogu valimiste kandidaadile nimetatud audit ja vaheaudit kättesaadavaks.

Vaata lisaks:

Valimisvaatlejad taotlevad e‑hääletuse peatamist

Loe allikast edasi