Kui Soome ja Norra juhid pidasid teisipäeval kõnelusi Vladimir Putiniga, oli nende eesmärk aidata leida viis sõja lõpetamiseks Ukrainas.
Norra peaminister Jonas Gahr Støre ja Soome president Alexander Stubb kirjeldasid vestlust kui „avameelset ja sisulist” – see toimus enne järgmisel kuul toimuvaid, USA vahendatud rahukõnelusi.
Oma ühisavalduses märkisid Põhjamaade juhid, et soovisid „edastada sõja lõpetamiseks vajalikke sõnumeid, mis puudutavad otseselt tulevasi läbirääkimisi”. Kuid pärast kõnelusi sai kiiresti selgeks, et need ei toonud kaasa mingit sisulist muutust, vahendab Telegraph.
Teised Euroopa liidrid kritiseerisid neid „omavolilise tegutsemise” eest, kuna see toimus ilma Euroopa ühise seisukohata; Venemaa omakorda väitis, et tegemist oli vaid katsega kindlustada endale roll läbirääkimisprotsessis.
Siiani on Putin hoidunud suhtlemast Ukraina Euroopa liitlastega, eelistades asju ajada USA presidendi eriesindaja Steve Witkoffiga.
Samuti räägitakse USA, Venemaa ja Hiina vahelisest kolmepoolsest kohtumisest, kus arutataks Ukraina tulevikku – see jätaks aga nii Kiievi kui ka Brüsseli kõrvale.
Oli tekkinud väike lootus, et Venemaa president võib lõpuks hakata rahukõnelusi tõsiselt võtma või vähemalt oma hoiakut pehmendama. Ent tundub, et liidrite vaheline telefonivestlus on tekitanud lõhe Ukraina Euroopa toetajate vahel, mis pakub Putinile suurt lõbu.
Soome ja Norra liidrite püüdluste eesmärk oli jätta rahuprotsessile Euroopa jälg – protsessile, mis paljude kartuste kohaselt on üha ettearvamatumaks muutuva Donald Trumpi tõttu kaldunud Venemaa kasuks.
Et kindlustada järgmisel kuul Abu Dhabis toimuma pidavad läbirääkimised, tühistas USA president sanktsioonid Venemaa kütuseekspordile ja lubas osta tuhandeid barreleid diislikütust.
Euroopa liidrite ja Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski seas valitseb mure, et Trump võis Putinile sõja lõpetamise eest lubada enamatki – sealhulgas järeleandmisi nende endi arvelt.
Ent see viimane samm – esimene kord, mil mõni Kiievi Euroopa liitlane on pärast Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni juulikuist kõnet Venemaa presidendiga ühendust võtnud – on tekitanud omakorda muret.
Taani peaminister Mette Frederiksen väljendas suurt skepsist „selle Norra ja Soome algatuse” suhtes, lisades: „Minu arvates peaks Euroopa hoidma kokku, selle asemel et tegutseda omal käel.”
Rootsi peaminister Ulf Kristersson ütles, et teda ja teisi Euroopa liidreid nendest kõnelustest ei teavitatud.
See toimub ajal, mil EL-i valitsused püüavad laiemalt leida ühtset või kokkulepitud juhtide rühma, kes esindaks neid kõnelustes Moskvaga.
Üks protsessiga seotud Euroopa ametnik ütles väljaandele Telegraph, et kokkuleppe puudumisel tekib oht, et Euroopa liidrid hakkavad Putiniga suhtlema „läbisegi ja ilma selge Euroopa seisukohata”.
Teise allika sõnul on ilma kokkuleppeta oht, et venelased kasutavad eurooplasi ära, jättes Donald Trumpi silmis mulje, justkui oleksid just nemad need, kes rahu saavutamist takistavad.
See oleks mugav Putinile, kelle puhul keegi ei usu, et ta oleks valmis oma sõja lõpetama. Siiski on Kreml märkinud, et mis tahes relvarahukokkuleppe õnnestumiseks on vaja Euroopa panust.
Pärast Soome ja Norra liidrite telefonivestluse lõppu kritiseeris Venemaa pikaaegne välisminister Sergei Lavrov kõnelusi teravalt.
Ta ütles, et teisipäevased kõnelused ei pakkunud Ukraina sõja osas midagi uut, ning ennustas, et konfliktiga seotud inforünnakud ja -sõda ägenevad.
Euroopa liidrid soovisid tema sõnul vaid kohta läbirääkimislaua taga.
Ka Kremli ametlikust kokkuvõttes ei ole märke kompromissivalmidusest. Selles märgiti, et Putin „tuletas [Stubbile ja Størele] meelde konflikti algpõhjuseid” – mis on viis viidata Venemaa seisukohale, et sissetungi eest vastutavad NATO laienemine itta ja Ukraina läämemeelne valitsus.
Kremli teatel rõhutas ta, et „õiglane pikaajaline rahulepe on võimalik vaid siis, kui Venemaa õigustatud huve võetakse täielikult ja tingimusteta arvesse”, süüdistades konflikti pikendamises „EL-i ja NATO riikide vastanduvat poliitikat”.
See seisukoht haakub Euroopa ametnike hinnanguga, mille kohaselt kavatseb Venemaa kasutada järgmist vooru Ukraina-teemalisi rahuläbirääkimisi NATO nõrgestamiseks.
