Michael Nevradakis, Ph.D. | The Defender
Suurbritannia ravimiohutuse eksperdid lubasid 2021. aastal jätkata AstraZeneca koroonavaktsiini kliinilisi katseid juba kuueaastastel lastel, kuigi teadsid, et vaktsiiniga võib kaasneda eluohtlike verehüüvete teke. See selgus hiljuti avalikustatud dokumentidest, mille kohaselt hindasid eksperdid laste vaktsineerimisest saadavat kasu väga väikeseks.
Üks avalikustatud dokumentidest on ravimite komisjoni 21. mai 2021. aasta koosoleku protokoll. Komisjon nõustab Suurbritannia valitsust ravimite ohutuse, tõhususe ja kvaliteedi küsimustes. Osaliselt tsenseeritud dokument kandis märgistusi „Ametlik. Äriliselt tundlik” ja „Mitte avaldamiseks”.
Koosolekul arutati vaktsiinist põhjustatud immuunse trombootilise trombotsütopeenia ohtu. Tegemist on eluohtliku seisundiga, mille korral tekivad veresoontes verehüübed ja vereliistakute arv langeb. Eksperdid tunnistasid, et kuigi selle seisundi tekkimise risk on väga väike, võivad tagajärjed olla äärmiselt tõsised ning paljudel juhtudel ei pruugi see olla ravitav.
Sellest hoolimata leidis vähemalt üks komisjoni liige, et katsetel tuleks lubada jätkuda. Sama seisukohta toetas lasteravimite ekspertide nõuanderühm.
2021. aasta veebruaris alanud uuringus osales 262 last vanuses 6–17 aastat, kellest 112 olid 6–11-aastased. Uuringu peamine eesmärk oli hinnata vaktsiini ohutust, mitte selle tõhusust nakkuse ärahoidmisel. Aprillis peatati uuring ajutiselt, et uurida teateid väga haruldaste verehüüvete tekkest.
Mais toimunud koosolekul tunnistasid eksperdid, et vaktsiini otsene kasu lastele oli „üsna väike” ning kasu ja riski suhe oli madal. Katsete jätkamise üle otsustamisel osales ka mitu nõunikku, kellel olid sidemed AstraZeneca või vaktsiini väljatöötamises osalenud Oxfordi ülikooliga.
Selleks ajaks oli Suurbritannia ravimiametile (MHRA) laekunud juba 332 teadet AstraZeneca vaktsiiniga seostatud haruldasest verehüübimishäirest. Nende hulgas oli 58 surmajuhtumit käsitlevat teadet. 2022. aasta novembriks oli kahtlustatavate juhtumite arv kasvanud 445-ni ning surmajuhtumeid oli registreeritud 81.
Samal ajal hakkasid Suurbritannia ametiasutused piirama AstraZeneca vaktsiini kasutamist nooremate täiskasvanute puhul. Aprillis soovitati alla 30-aastastel valida võimaluse korral mõni teine vaktsiin ning 7. mail laiendati sama soovitust ka tervetele alla 40-aastastele täiskasvanutele. Mitmed Euroopa riigid olid samuti AstraZeneca vaktsiini kasutamise peatanud või seda piiranud.
Sellest hoolimata said uuringus osalenud lapsed ka teise vaktsiinidoosi. Ajakirjas The Lancet 2022. aastal avaldatud uuringu kohaselt manustati teine doos 112 päeva pärast esimest süsti ehk ligikaudu kaks kuud pärast ekspertide maikuist koosolekut. Teise doosi manustamise kiitis pärast täiendavat läbivaatamist heaks MHRA kliiniliste uuringute üksus.
MHRA ohutusjuht Alison Cave kinnitas, et pärast uuringu peatamist vaatasid reguleerivad asutused ja sõltumatud eksperdid ilmnenud ohutusprobleemid uuesti läbi ning hindasid osalejate edasise vaktsineerimisega seotud kasu ja riske. Tema sõnul tehti otsused tollal kättesaadavate tõendite põhjal ning esikohale seati uuringus osalenute ohutus ja huvid.
Londoni City St George’si ülikooli onkoloogiaprofessor Angus Dalgleish kritiseeris komisjoni otsust teravalt. Tema hinnangul oli üllatav, et nii paljudest ekspertidest koosnenud komisjon ei sekkunud. Dalgleish nimetas komisjoni tegevust hooletuks ning leidis, et tõsine verehüüvete oht oleks pidanud olema „kohene häiresignaal, et lõpetada viivitamatult kõigi laste vaktsineerimine”.
Organisatsiooni Children’s Health Defense teadusjuhi Brian Hookeri hinnangul oleks juba olemas olnud ohutusandmetest pidanud piisama, et lastega tehtavad katsed peatada. Tema sõnul poleks AstraZeneca vaktsiini tohtinud lastele üldse manustada.
Ajakirjas Vaccine 2025. aastal avaldatud uuringus registreeriti viis tõsist kõrvalnähtu ja neli erilise tähelepanu all olnud kõrvalnähtu. Uurijad ei pidanud neist siiski ühtegi vaktsiiniga seotuks. Teabenõude alusel saadud andmetest selgub aga, et ainuüksi 2021. aastal esitati MHRA-le 48 472 teadet südameprobleemidest, mis ilmnesid pärast AstraZeneca vaktsiini manustamist.
Suurbritannia riikliku tervishoiuteenistuse arsti Bob Gilli hinnangul näitab lastega tehtud uuringu jätkamine, kuidas ravimifirmade ja valitsuse suhted võivad mõjutada ravimiohutuse järelevalvet. Tema hinnangul jätsid reguleerivad asutused patsientide kaitseks vajalikud sammud astumata.
CHD vanemteadlane Karl Jablonowski juhtis tähelepanu sellele, et eksperdid arutasid vaktsiini võimalikke ohte omavahel avameelselt, kuid tegid seda suletud uste taga. Tema sõnul ei lubatud avalikkuses samasugust arutelu pidada ning vaktsiinide ohutuses kahtlejaid vaigistati või nende seisukohti tõrjuti.
Juhtumiga seostuvad ka varem avalikustatud Suurbritannia ametnike WhatsAppi sõnumid, mida tuntakse nime all „Lockdown Files”. Need viitasid sellele, et osa pandeemiaaegseid otsuseid tehti poliitilistel kaalutlustel ning vaktsiinide kasutuselevõttu kiirendati mõne meditsiinieksperdi soovitustest hoolimata.
Suurbritannias on esitatud üle 80 kohtuhagi, milles väidetakse, et AstraZeneca vaktsiin põhjustas vigastusi ja surmajuhtumeid. Ettevõte eemaldas oma koroonavaktsiini turult 2024. aastal, põhjendades otsust ülemaailmse nõudluse vähenemisega, mitte ohutusprobleemide ega Suurbritannias algatatud kohtuvaidlustega.
The post Suurbritannias lubati jätkata AstraZeneca vaktsiini katsetamist lastel, kuigi oli teada eluohtlike verehüüvete riskist first appeared on Vanglaplaneet.
The post Suurbritannias lubati jätkata AstraZeneca vaktsiini katsetamist lastel, kuigi oli teada eluohtlike verehüüvete riskist appeared first on Vanglaplaneet.
/nginx/o/2026/10/28/18000172t1h1eea.jpg?w=850&resize=850,550&ssl=1 "Norra kaitseminister Putinile helistamisest tekkinud pahameelest: küll see ära klaaritakse")
