Politsei palub kõigil, kes on pildil kujutatud mehe tegevuse tõttu kahju kannatanud, võtta ühendust aadressil [email protected] või telefoninumbril 53310010.

Põhja prefektuuri raskete kuritegude talituse grupijuhi Jelena Mirošnitšenko sõnul sai politsei 23. oktoobril avalduse, et Tallinnas elav naine langes mitmeastmelise petuskeemi ohvriks. „Meile teadaolevalt helistasid telefonikelmid 22. oktoobril kannatanule esinedes panga ja politsei töötajatena ning väitsid, et petturid on saanud ligipääsu tema kontodele. Mitmete kõnede jooksul loodi kannatanule ettekujutus, et tema raha on ohus ning selle kaitsmiseks tuleb järgida nende juhiseid. Kelmide mõjutusel viis kannatanu oma pangakaardid pakiautomaati ja andis kaugligipääsu enda seadmetele. Nii said kelmid teha kannatanu kontolt ülekandeid ja võtta välja sularaha,“ kirjeldas Mirošnitšenko.

Pärast avalduse saamist alustasid politseinikud kohe uurimist. „Vestlesime kannatanuga, vaatasime läbi kaamerasalvestisi ja kogusime täiendavaid asitõendeid, mille tulemusel jõudsime 20aastase noormeheni. Seni kogutud tõendite pinnalt võttis ta kannatanu pangakaardiga sularaha välja.

Läbiotsimise käigus leiti kahtlustatava valdusest ka 7500 euro väärtuses sularaha ning kolm pangakaarti, mis praegustel andmetel võivad kuuluda petukõnede ohvriks langenud inimestele. Edasise uurimise käigus selgitame, kas ja mitme juhtumiga võib mees veel seotud olla.“

Menetlust juhtiva prokurör Andrei Voronini sõnul viitavad seni kogutud tõendid, et noormees tuli Eestisse kuritegude toimepanemiseks. „Kuivõrd tegemist on välisriigi kodanikuga, kellel puuduvad seosed Eestiga ning kes võiks vabadusse jäädes hakata menetlusest kõrvale hoiduma, taotlesime kohtult tema vahistamist. Kohtu loal peab noormees eeluurimise ajal viibima vanglas,“ ütles Voronin.

Hetkel on enim levinud petukõned, milles kelmid tutvustavad end mobiilioperaatori töötajana ja pakuvad inimesele lepingumuudatust või soodustust. Sellele järgneb tavaliselt kõne panga või politsei nimelt, milles väidetakse, et eelnev kõne oli pettus ning kannatanu pangakontol toimuvad kahtlased tehingud. Kelm selgitab, et raha päästmiseks tuleb kiiresti tegutseda, täita helistaja juhiseid ning toimuvast ei tohi mitte kellelegi rääkida. Edasi juhendab kelm inimest alla laadima Anydesk rakendust, palub sisse logida internetipanka ja võtab arvutipildi üle, et väidetavalt tema pangakontosid kontrollida ja petturlikke tehinguid peatada. Skeemi lõppfaasis palutakse kannatanul anda oma sularaha, pangakaardid ja dokumendid kullerile või viia pakiautomaati, et need väidetavalt ekspertiisi saata.

Mirošnitšenko tuletab meelde, et politsei, pank ega ükski teine asutus ei palu inimestel oma raha, pangakaarte või dokumente võõrale anda. „Kelmide eesmärk on inimest kiirustada ja tekitada tunne, et olukord on väga kiireloomuline. Kui saad kõne võõralt numbrilt ja helistaja survestab sind kiiresti tegutsema, küsib raha või mõne programmi alla laadimist, siis katkesta kõne viivitamatult. Ära täida helistaja juhiseid, vaid võta hetk mõtlemiseks ja räägi juhtunust mõne lähedasega. Kahtluse korral kontrolli ja küsi nõu riigiinfotelefonilt 1247.“