Michael | The Economic Collapse

Iraan ähvardab USA ja Iisraeli uute sõjaliste rünnakute korral anda vastulööke kogu Lähis-Idas, võttes sihikule naftatootmisrajatised, merealused internetikaablid, andmekeskused, merevee magestamise jaamad ja Iisraeli Dimona tuumareaktori. Hoiatused tulevad ajal, mil Ameerika Ühendriigid More valmistuvad võimalikuks ulatuslikuks sõjaliseks operatsiooniks Iraani vastu.

Kahe CNN-ile rääkinud USA ametniku sõnul on piirkonda koondatud piisavalt vägesid, et alustada uusi sõjalisi operatsioone 96 tunni jooksul pärast seda, kui president Donald Trump annab vastava käsu. Kavandatavad rünnakud oleksid senistest märksa ulatuslikumad ega piirduks üksnes Iraani radarite, raketiheitjate ja teiste sõjaliste sihtmärkide hävitamisega, mida on võimalik kiiresti taastada.

„See saab olema suur operatsioon,” ütles üks ametnik CNN-ile. Mitme praeguse ja endise USA ametniku hinnangul ei ole küsimus enam selles, kas Trump annab rünnakukäsu, vaid millal ta seda teeb.

Piirkonnas paikneb juba kaks USA lennukikandjate lahingugruppi, mille juhtlaevad on USS George WashingtonGeorge Washington (22. veebruar 1732 (tollal kasutusel olnud Briti kalendri järgi 11. veebruar 1731) Westmorelandi maakond, Virginia – 14. detsember 1799 Mount Vernon, Virginia) oli Ameerika Ühendriikide esimene president pärast konstitutsiooni jõustumist aastatel 1789–1797. More ja USS George H.W. Bush. Novembris peaks nendega ühinema USS Theodore Roosevelt. Piirkonda suundub ka USS Makin Islandi juhitav dessantlaevade grupp, mille koosseisu kuulub üle 2000 merejalaväelase. Täiendavate väeüksuste saabudes suureneks USA sõjaväelaste arv piirkonnas ligikaudu 9000 kuni 10 000 võrra.

Uute rünnakute ajastust mõjutavad ka eelseisvad valimised. USA vahevalimised toimuvad 3. novembril ning tõenäoliselt alustavad Ameerika Ühendriigid More uut rünnakulainet alles pärast seda. Iisraeli peaminister Benjamin Netanyahu on aga väidetavalt soovinud sõjalise operatsiooniga varem alustada.

Iisraeli julgeolekuallikas ütles CNN-ile, et Netanyahu püüdis Trumpi veenda korraldama ühise rünnaku Iraani vastu juba enne valimisi, kuid USA president ei andnud selleks nõusolekut.

Ka Iisraelis toimuvad 27. oktoobril valimised. Pühapäeval jagas Netanyahu sotsiaalmeedias tehisintellekti abil loodud pilti, millel kujutati tuumaplahvatust Tel Avivis ning hoiatas, et tema poliitiliste vastaste poolt hääletamine võib tuua kaasa „teise holokausti”. Netanyahu jagatud postituse autor oli parempoolne aktivist Yuval Bloomberg, kes kirjeldas Iisraeli ähvardavat ohtu reaalse ja eksistentsiaalsena.

Iraani kõrgeima riikliku julgeolekunõukogu sekretär Mohsen Rezaei teatas, et USA ja Iisraeli uue rünnaku korral võivad Iraani vastulöögid tabada naftarajatisi, merealuseid kaableid, andmekeskusi ja tehisintellektiga seotud taristut kuni seitsmes Pärsia lahe riigis. Võimalike sihtmärkidena on nimetatud ka rahvusvahelisi lennujaamu ja merevee magestamise jaamu.

Mehdi Mohammadi, kes on Iraani ja USA läbirääkimisi juhtinud Mohammad Ghalibafi nõunik, kinnitas, et Teheran ei kavatse järgmises sõjas enam senistest piirangutest kinni pidada.

„Me näeme järgmist konflikti eksistentsiaalse ohuna. Kolmas sõda kahe aasta jooksul tähendab ohtu meie olemasolule. Meie strateegia on „null punast joont”,” ütles Mohammadi.

Tema sõnul kavatseb Iraan pikendada sõjategevust ja laiendada seda suuremale alale. „Sõda kestab kauem ja hõlmab suuremat piirkonda, kui vastane eeldab.”

Eriti tõsiseid tagajärgi võivad kaasa tuua rünnakud merevee magestamise jaamade vastu, millest sõltub paljude piirkonna riikide joogiveevarustus. Kataris toodetakse merevee magestamise teel üle 99 protsendi joogiveest, Bahreinis üle 90 protsendi ja Kuveidis 90 protsenti. Omaanis on see osakaal 86, Saudi Araabias 70, Iisraelis 50 ja Araabia Ühendemiraatides 42 protsenti.

Iraan oli seni pidanud selliste rajatiste ründamist piiriks, mida ta ei olnud valmis ületama. Nüüd kuuluvad need aga võimalike sihtmärkide hulka.

Veelgi tõsisem hoiatus puudutab Iisraeli tuumarajatisi. Iraani parlamendi riikliku julgeoleku ja välispoliitika komisjoni esimees Ebrahim Azizi kirjutas heebreakeelses sotsiaalmeediapostituses, et igasugune Iraani julgeolekut või riiklikke huve ohustav tegevus võib kaasa tuua hävitava vastulöögi.

„Teadke, et igasuguse meie julgeoleku ja riiklike huvide vastu suunatud tegevuse korral kulub okupeeritud alade elamiskõlbmatuks muutmiseks vähem kui tund,” hoiatas Azizi.

Iraan on võimaliku sihtmärgina nimetanud ka Iisraelis asuvat Dimona tuumareaktorit. Reaktori tõsine kahjustamine või hävitamine võib põhjustada Iisraelis ulatusliku tuumahädaolukorra ning muuta sõja senisest märksa ohtlikumaks.

Samal ajal jätkuvad diplomaatilised kohtumised. Esmaspäeval külastasid Iraani Saudi Araabia kaitseminister Khalid bin Salman Al Saud, Pakistani armeejuht Asim Munir ja Türgi luurejuht Ibrahim Kalin. Teheranis kohtusid nad Iraani presidendi Masoud Pezeshkianiga, välisministri Abbas Araghchiga ja julgeolekunõukogu sekretäri Mohsen Rezaeiga.

Lootust diplomaatilisele läbimurdele vähendas aga Iraani varasem teade, et riigi tuumaprogramm ei kuulu nende kohtumiste päevakorda.

Iraan ei ole valmis tegema oma tuumaprogrammis järeleandmisi, mida Trumpi administratsioon nõuab ja seetõttu tundub uus sõjaline vastaseis olevat vältimatu.

Kui siiani on mõlemad pooled suutnud sõjategevust järk-järgult laiendada, ilma et see oleks põhjustanud kogu piirkonda haaravat katastroofi, siis järgmine konflikt võib juba kontrolli alt väljuda.

The post Iraan ähvardab USA ja Iisraeli uute rünnakute korral tabada piirkonna elutähtsat taristut ja Dimona tuumareaktorit first appeared on Vanglaplaneet.

The post Iraan ähvardab USA ja Iisraeli uute rünnakute korral tabada piirkonna elutähtsat taristut ja Dimona tuumareaktorit appeared first on Vanglaplaneet.

Loe allikat

Loe allikat