“Olen poliitiku rolli võtnud alati kui erakordset, aga ajutist privileegi mõjutada Eesti elu ja tulevikku. Samal ajal teades ja mõistes, mida tähendab privileegipimedus. Kuigi valijad on mulle juba kolmel korral, kokku 12 aastat usaldanud mandaadi neid parlamendis esindada, ei ole ma kunagi identifitseerinud end elupõlise professionaalse poliitikuna. Samas võin kinnitada, et kõik need 12 aastat olen igas olukorras andnud endast võimalikult parima, tundes ja kandes vastutust Eesti ning oma valijate ees,” lausus Kersna oma sotsiaalmeedias.

Kersna sõnas, et viimased aastad on olnud keerulised, kuna tunneb vastutust poliitiliste otsuste eest, mida pole saanud piisavalt või üldse mitte mõjutada.

“Ehk olen ma poliitiku ametiks tõesti liialt tundlik, kuid sellega kaasnenud pidev süütunne on mind üksjagu kurnanud,” selgitas Kersna.

“Selleks, et vältida kibestumist, privileegipimedust ja mugandumist kahemõõtmeliseks poliitikuks, olen otsustanud teha poliitikast pausi. Ma ei kandideeri järgmisel kevadel parlamenti. Tahan vähemalt mõnda aega vastutada vaid omaenese otsuste ja valikute eest, elada elu väljaspool päevapoliitikat. Tõenäoliselt kandideerin võimalusel mõnesse välisülikooli järeldoktorantuuri,” lausus Kersna.

Küll aga julgustab ta visioonikaid haridusinimesi kandideerima riigikogusse.

“Et haridusinimeste hääl kõlaks jõuliselt meie parlamendis, et sealsete arutelude kvaliteet muutuks sisulisemaks. Et meie poliitikas oleks rohkem haritust, tarkust, empaatiat, ausust, töötahet, meelekindlust, lugupidamist, mõtte-, sõna- ja eesmärgiselgust. Kõik need kvaliteedid on väga paljus seotud just hariduse ja haritusega. Haridus on ja peab jääma meie ühiskonna vundamendiks,” sõnas Kersna.