Tartu ülikooli keskkonnatervishoiu spetsialist Triin Veber rääkis „Vikerhommikus“, et liiklusmüra tervisemõju on seni alahinnatud. Veel umbes 15 aastat tagasi arvati, et müra põhjustab peamiselt häiritust ja tugeva heli korral kuulmiskahjustust. Viimase kümnendi uuringud on aga näidanud seoseid südame-veresoonkonnahaiguste, teist tüüpi diabeedi, rasvumise ja vaimse tervise probleemidega.

„Näeme seoseid, et neil, kes elavad suurema tänava ääres ja on suuremas müras, esineb näiteks rohkem infarkti või insulti,“ selgitas Veber. Täpsed mehhanismid, mille kaudu müra mõjutab tervisehäireid, pole lõplikult selged. Üheks võimalikuks põhjuseks peetakse korduvat stressireaktsiooni, teiseks une häirimist.

Keha reageerib ka magades

Veberi sõnul näitavad une ajal tehtud mõõtmised, et mööduva auto heli peale võib magaja südametegevus kiireneda, vallanduda stressihormoone ja suureneda glükoosi eritumine verre. Inimene ise ei pruugi üles ärgata ega hommikul teada, et liiklus tema und segas. „Kui seda juhtub tihti ja pikka aega, siis see kurnab organismi,“ ütles Veber.

Aastaid kestev une häirimine võib suurendada teiste haiguste riski. Kehv uni mõjutab ka söögiisu reguleerivaid hormoone ning võib seeläbi soodustada rasvumist.

Veberi sõnul on Maailma Terviseorganisatsioon pakkunud autoliiklusest tuleneva müra terviseohu piiriks aasta keskmisena üle 53 detsibelli. See polegi väga vali heli, vaid umbes tavalise kõne tugevune. Aasta keskmine tähendab aga, et vaiksemate hetkede vahele jäävad ka märksa valjemad veokid ja mootorrattad.

Harjumine ei pruugi kaitsta