
Riigikogu EKRE fraktsiooni liikmed esitasid justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakostale arupärimise seoses mullu oktoobris Lääne-Virumaal Näpi alevikus toimunud surmaga lõppenud liiklusõnnetusega, kus autojuht lahkus sündmuskohalt ja prokuratuur lõpetas kriminaalmenetluse süüdistust esitamata.
Arupärimise üle andnud Helle-Moonika Helme rõhutas, et surmaga lõppenud õnnetuse põhjustamine ja sündmuskohalt lahkumine on kriminaalkuriteod, mistõttu oli menetluse esialgne lõpetamine arusaamatu.
Ta märkis, et alles pärast EKRE liikmete arupärimise sisseandmist 30. septembril 2026) ja suurt avalikkuse survet otsustas prokuratuur juhtumi uuesti avada.
Pakosta ei pidanud avalikkuse survet ja kõnesolevat arupärimist põhjuseks toimik uuesti avada, vaid väitis, et prokuröri vahetumine sai teoks tänu 1. septembril 2026 jõustunud prokuratuuriseaduse muudatustele, mis võimaldavad kõrgemalseisval prokuröril alluva otsuseid tühistada või asja teisele prokurörile määrata.
Minister seletas, et kuna prokuratuur on sõltumatu, siis minister ei tohi konkreetseid menetlusotsuseid suunata ega juhtida, siiski ta ei õigustanud sündmuskohalt lahkunud autojuhti ja leiab, et sellistesse juhtumitesse tuleb suhtuda äärmise tõsidusega, kuid samas nimetas saladuses hoitava juhi isiku avalikuks tegemist nõiajahiks ning mõistis sotsiaalmeedias toimunud omakohtuihaluse hukka.
Arupärimise esitajad selgitasid, et arupärimise ajendiks oli otsene vajadus kaitsta surmaga lõppenud liiklusõnnetuse ohvri lähedasi ning reageerida ühiskondlikule õiglustunde tugevale riivele.
Omaksete ja avalikkuse kindel nõudmine oli, et valgustatud ülekäigurajal inimesele otsa sõitnud ja sündmuskohalt lahkunud juht peab saama karistatud.
Kui EKRE saadikud tõid välja, et alles pärast nende ametlikku arupärimist ja sellest tulenevat ühiskondlikku survet võttis prokuratuur asja uuesti käsile ning tühistas menetluse lõpetamise, siis on küsimus selles, kas see on normaalne, et asjad hakkavad liikuma alles pärast poliitilist või avalikkuse sekkumist.
Sellega ei olnud Pakosta nõus ja asus teravalt kritiseerima viisi, kuidas avalik surve sotsiaalmeedias avaldus ning süüdistati valet inimest.
Selle väite, et nõiajahti poleks toimunud, kui prokuratuur oleks kohe oma tööd korralikult teinud, lükkas minister muidugi tagasi.
Lõpuks ta siiski ütles, et ei saa seda välistada, kuid pani peale vana plaadi Eesti õigusriigist”. Pakosta: “Ma olen teiega nõus, et seda ei saa küll kuidagi välistada, et just teie arupärimine oli see, mis pani prokuratuuri ümber otsustama. Seda ei saa kuidagi välistada. Selles olen ma teiega täiesti nõus. Aga juhul, kui seda arupärimist ei oleks olnud, siis on väga pikk ja põhjalik, väga mitmeastmeline kaebeõigus ette nähtud.”
Vahepeal aktiviseerus istungil sots Andre Hanimägi ning viis teema mujale, muutudes EKRE saadikute suhtes isiklikult süüdistavaks. Istungit juhtinud Lauri Hussar ei suutnud taas oma rolli normaalselt täita ning võttis vahepeal enda rahustuseks minutilise vaheaja.