EKRE saadikud on teinud arupärimise justiits- ja digiminister Pakostale halduskohtute ülekoormuse ja suurenenud rändesurve mõju kohta Eesti kohtusüsteemile, millele minister täna vastas.

Nimetatud arupärimist tutvustas Riigikogu EKRE fraktsiooni liige Evelin Poolamets, kes ütles, et viimasel ajal saame uudistest päris tihti lugeda, kuidas kuskil Nõmme tänavatel või TalTechi metsades püütakse kinni illegaalid nii rühmadena kui ka üksikult. Sellega on kaasnenud üks oluline mõju meie halduskohtute tegevusele – 29. septembril avaldatud andmetel on Eestis järsult kasvanud ebaseaduslikult riigis viibivate välismaalastega seotud kohtumenetluste arv. Selle tagajärjel on Tallinna Halduskohtu võime lahendada tavapäraseid kohtuasju oluliselt vähenenud. Kui 2025. aastal esitas Politsei- ja Piirivalveamet Tallinna Halduskohtule ligikaudu 130 taotlust viibimisaluseta välismaalaste kinnipidamiseks, siis 2026. aasta esimese üheksa kuuga oli selliseid taotlusi juba üle 400. Eriti järsk kasv on toimunud alates juulist. Sellest ajast on kohtule esitatud 308 taotlust, neist üle 90 ühe nädala jooksul.

Tallinna Halduskohtu pressiesindaja sõnul on kohtu võime tegeleda tavapäraste kohtuasjadega viimastel kuudel hüppeliselt langenud, mistõttu peavad inimesed oma kohtuasja algust ja lahendamist järjest kauem ootama. See olukord puudutab otseselt Eesti inimeste õigust tõhusale ja mõistliku aja jooksul toimuvale kohtumenetlusele. Kui ebaseadusliku rände tõttu tuleb märkimisväärne osa kohtunike tööajast suunata kiireloomuliste kinnipidamistaotluste menetlemisele, kannatavad selle koormuse tagajärgi inimesed ja ettevõtjad, kelle vaidlustel ei ole rändega mitte mingit seost.

Tähelepanu väärib ka üks ajaline kokkulangevus. 12. juunil 2026 hakkas Euroopa Liidus kohalduma uus varjupaiga- ja rändehalduse õigustik ning Eestis rakendus sellega seotud uus õigusraamistik. Selle õigusraamistikuga kaasnes tasuta õigusabi, oli ka liikmesriikide koostöö ja rida neid asju, mis tegelikult mõjutasid halduskohtute töökoormust.

Tegemist on hübriidrünnakuga – Valgevene piirivalve poolt suunatud ja abistatud migrantidega, kes ületavad Läti piiri ja liiguvad edasi.

Pakosta ajas taas ümarat juttu – ühelt poolt nõustus, et olukord on Eesti riigi ja inimeste suhtes ebaõiglane, kuid samas hämas, et rändesurve on kestnud alates 2021. aastast ja kohtud on selleks õppuste kaudu valmistunud, näiteks suurendatud valvekohtunike arvu, tõhustatud infosüsteeme jne, kuid numbrid kõnelevad siiski teist keelt.

Selle peale ütles Pakosta, et johtute suurt koormust põhjustab põhiseaduse (§ 21 lg 2) nõue, et kedagi ei tohi ilma kohtu loata üle 48 tunni vahi all hoida. Õigusteadlaste vahel käib arutelu, kas see reegel peaks laienema absoluutselt kõigile või võiks teha erandi ebaseaduslikult riigis viibivatele isikutele.

Loe allikast edasi