Huvi Tallinna Tehnikaülikooli inseneriteaduskonnas õppimise vastu on viimase kolme aasta jooksul veerandi võrra kasvanud. Dekaan Fjodor Sergejevi sõnul tullakse õppima mitmesuguseid insenerierialasid alates energeetikast ja ehitusest kuni mehaanika ja tööstusinseneeriani, kuid sellest hoolimata ei piisa lõpetajatest suure lünga täitmiseks.

“Meil on vaja nii asendustööjõudu, sest paljud eelmiste põlvkondade insenerid lähevad pensionile ja neid on vaja asendada, aga lisaks meil on vaja ka tagada valdkonna areng ja selleks on vaja veel insenere juurde. Isegi see suur demograafiline tugi, mis on praegu olemas, paraku ei suuda täita kõiki meie vajadusi, sest tõesti asendusvajadus on väga suur, mõnes valdkonnas isegi tuhandetes.”

Inseneripõuda tunnistas ka Eesti Inseneride Liidu president Cathy-Liis Põlluveer: “Meil on praegu olukord, kus oleneb veidi valdkonnast, aga kui ühte inseneri, just kogenud inseneri otsitakse, konkurss tehakse, siis järjekorda või pakkujate mitmekülgsust praktiliselt ei teki, pigem otsitakse insenere taga nagu nõela heinakuhjast.”

Kutsekoja OSKA analüütiku Anneli Leemeti sõnul kasvab kõige enam vajadus elektri- ja energeetikainseneride, mehaanika- ning elektroonikainseneride järele. Leemeti sõnul ei ole küsimus üksnes inseneride arvulise vajaduse katmises, vaid ka selles, et neil oleksid mitmekesised oskused.

Ühe võimaliku lahendusena inseneride järelkasvu toetamiseks näevad valdkonna eksperdid matemaatikaõppe tugevdamist põhikoolis. Täpsemalt, et matemaatikaõpe oleks elulisem, lõimitum ja jõuaks õppijani viisil, mis toetab kõigi laste õpimotivatsiooni.

Tartu Ülikooli matemaatikahariduse lektori Tiina Kraavi sõnul ei ole olemas kiireid lahendusi, kuid matemaatika õpetamist arendatakse pidevalt edasi.
“Et matemaatika õppimine oleks huvitavam, matemaatika õppimine oleks nähtavam, matemaatiline mõtlemine õpilasele oleks nähtavam, et matemaatika õppimine oleks loovam, et probleemi lahendusoskust paremini suudetaks korraldada klassiruumis, et õpilased panna rääkima sellest, mida nad mõtlevad, kuidas nad matemaatikas ülesannete lahendamisel mõtlevad – see kindlasti aitab pikemas perspektiivis kaasa,” rääkis Kraav.

Põlluveer inseneride liidust leiab, et kasu võiks tuua õppeained, mis aitavad loodus- ja täppisteadusi siduda.

Tartu Raatuse kooli tehnoloogiaõpetuse, kunstide ja tehnoloogia õpetaja Priit Laats kinnitas, et koolid võtavadki järjest suuna teemapõhise õppe poole: “Nagu esimeses kooliastmes on näiteks üldõpe. Ongi teemapõhine, eesti keel, matemaatika, loodus, loovaine, kõik on ju koos kogu aeg. Tegelikult peaks ka teistes klassides samamoodi olema sarnaselt juba üles ehitatud. Aga jällegi, kes selle kõik välja töötab? See on suur töö. Kui ma võtan, kuidas ma abistan omakorda matemaatikat, siis me toome mängu 3D-modelleerimise juba neljandast klassist, ruumiline maailm, kujundid, sümbolid, sümmeetria, peegeldus, kõik tahud, tasapinnad, kõik ongi matemaatika kogu aeg ja seda me teeme kuni üheksandani.”

OSKA avalikustab novembri alguses ka värske majandusharudeülese inseneeria valdkonna tööjõu- ja oskuste vajaduse uuringu, kust ilmneb, et tööturul kasvab konkurents hübriidkompetentside pärast: see tähendab, et inseneril peavad olema sügavad erialateadmised koos digi-, andmeanalüüsi-, tehisintellekti-, äri- või juhtimisoskustega.