Augustist alates kohustab seadus mitusada meetrit enne mobiilset kaamerat panema välja teavitustahvli. Uue nõude tõttu kaamerate senisel moel kasutamine enam ei tööta.

“Me näeme, et selles konkreetses kohas, kus kaamerad töötavad, need märgid maandavad ära kiiruse ületamise riski, aga kui märgid on otsa saanud ja kaameratöö on selles kohas tehtud, siis kiirused kasvavad jälle,” sõnas politsei- ja piirivalveameti liiklusjärelevalve juht Taavi Kirss.

Pärast sekkumiskünnise tõstmist 3 km/h kuuele ja teavitustahvlite panemist on liiklustrahvide laekumine vähenenud enam kui 90 protsenti.

Nüüd plaanib politsei taktika muutmist. Kui seni olid mobiilsed kiiruskaamerad peamiselt mitmerajalistel ja tiheda liiklusega teedel, siis Kirsi sõnul võib olla mõistlikum neid kasutada koolide või ohtlike ülekäikude juures liikluse rahustamiseks.

Transpordiameti kinnitusel ületatakse kiirust enamasti just linnade vahelistel teedel ning tänavu on kasvanud ka seal surmaga lõppenud liiklusõnnetuste arv.

“Kui kaamerad maanteedelt ära viiakse, peab ikkagi olema selge, milliste meetmetega me senist ohutusmõju asendame. Mida suurem on kiirusejärelevalve või mida suurem on see tajutud tõenäosus, siis seda väiksem on kiiruse ületamine, seda madalam on sõidukiirus ja sellest tulenebki see ohutuse efekt,” ütles Maria Paschkevich.

Siseminister Igor Taro sõnul on täna vara öelda, milline mõju teavitustahvlitel on. Trahvide laekumine on küll vähenenud, aga selle taga on pigem sekkumiskünnise tõus.

“Aga see, et meil vähe trahve on, ei tähenda, et liiklusrikkumisi vähem on. Kui meil on rikkumine, mida me ei trahvi, siis see ei tähenda, et see ei ole rikkumine ja olgem ausad, need reeglid on ikka paika pandud selleks, et meil inimesed liikluses ellu jääksid, mitte selleks, et kellelgi otseselt trahvi teha,” sõnas Taro.

Rootsi on mobiilsetest kaameratest loobunud. Küll aga fikseerivad kiiruse ületamisi patrullautod. Taavi Kirsi sõnul on ka Eestis see võimalus kaalumisel all. See nõuab regulatsioonide täpsustamist.