Trump tegi avalduse ajal, mil esimene Vene diislikütust vedav tanker on teel Läänemere-äärsest Primorski sadamast New Yorki. Tanker toimetab kohale 40 000 tonni kütust, tuginedes tarnelepingule, millest Trump teatas 9. oktoobril.

Peagi pärast seda teadaannet leevendas Moskva osaliselt oma diislikütuse ekspordipiiranguid, lubades müüa 500 000 tonni kütust.

“Arvan, et pärast sõja lõppu teeme kindlasti äri nii Ukraina kui ka Venemaaga,” sõnas Trump.

Trump lisas, et soovib naasta olukorda, kus Venemaa ja Ukraina sõlmivad kokkuleppe, mis võimaldaks meil mõlemaga äri ajada.

USA president väitis samuti, et Washington oleks pidanud Joe Bideni ametiajal Ukrainale antud miljardite dollarite suuruse abi eest saama vastu suuremat rahalist tulu. “Piisanuks vaid küsimisest ja nad oleksid maksnud. See tähendab, et EL oleks maksnud,” ütles Trump.

Kavatsus importida lähikuudel ligikaudu 900 000 tonni Vene diislikütust on toonud Trumpi administratsioonile kriitikat nii Euroopa liitlastelt ja Ukrainalt kui ka USA Kongressi liikmetelt, kuna sellised tarned aitaksid mööda hiilida sanktsioonidest, mis on Moskvale kehtestatud seoses sõjaga Ukraina vastu.

Tegemist oleks esimeste Vene diislikütuse tarnetega USA-sse alates 2022. aastast, mil tollane president Joe Biden More keelas vastusena Venemaa sõjale Ukraina vastu Vene nafta ja naftatoodete impordi.

See tehing leiab aset ajal, mil Kiievi ja Washingtoni vahel on süvenemas lõhe: Ukraina seisab silmitsi piirangutega Starlinki kasutamisel ning on teateid viivitustest Patriot-õhutõrjesüsteemide rakettide tarnimisel.

Trump on samuti teravdanud kriitikat Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski suunas, süüdistades teda sõja lõpetamise soovi puudumises ja nõudes tema väljavahetamist.

Otsus taastada Venemaa diislikütuse import langeb kokku vabariiklaste jaoks keerulise poliitilise olukorraga enne 3. novembril toimuvaid USA vahevalimisi, kusjuures hiljutised küsitlused näitavad Trumpi toetuse vähenemist.