Ülikooli eelkäijateks peetakse muu hulgas Tartus tegutsenud katoliiklikku jesuiitide gümnaasiumit ja luterlikku gümnaasiumit. Mõned viimase õppejõududest jätkasid õpetamist ka ülikoolis.

30. juunil 1632 kinnitas Rootsi kuningas Gustav II Adolf Academia Dorpatensise asutamisüriku. Esimesed üliõpilased immatrikuleeriti 20. ja 21. aprillil 1632. Esimene Tartu ülikooli üliõpilane ja alates 21. aprillist 1632 deposiitor oli Bengt Ekehielm. Academia Dorpatensise (Academia Gustaviana) pidulik avamine toimus 25. oktoobril (vana kalendri järgi 15. oktoobril) 1632.

Academia Gustavianal, nagu ka teistel tolleaegsetel Euroopa ülikoolidel, oli neli teaduskonda: filosoofia-, usu-, õigus- ja arstiteaduskond, kuid traditsioonipäraselt kujunes ülikoolis juhtivaks fakulteediks usuteaduskond.

25. oktoobri sündmused Eestis:

1632 – piduliku aktusega avati Tartu ülikool (Academia Gustaviana).

1931 – sündis kindral Aleksander EinselnAleksander Einseln (25. oktoober 1931 – 16. märts 2017) oli Eesti kindral ja poliitik, varem Ameerika Ühendriikide maaväe kolonel.[2] Ta oli Eesti Kaitseväe juhataja 4. maist 1993 kuni 4. detsembrini 1995. More

1933 – Soome kaitsevägede juhataja Hugo Österman saabus Tallinna.

1933 – mandrilt väljasaadetud Ned de Baggo saabus Kihnu saarele.

1937 – Enn Murdmaa valiti Õpetajate Koja esimeheks.

1942 – sündis kunstiajaloolane Jüri Kuuskemaa

1973 – ENSV Teaduste Akadeemia presidendiks sai Karl Rebane.

1976 – toimus Osmussaare maavärin.

1990 – Majanduspiiril alustasid tööd Eesti kontrollpostid, mille ülesanne oli hakata tegema üle piiri veetavate kaupade suhtes lauskontrolli.

1992 – Seoses Gruusia alustatud sõjaga toodi Abhaasiast erilennukiga Tallinna esimene grupp ehk 55 sõjapõgenikku (selle ja kahe järgmise lennureisiga jõudis Eestisse umbes 200 abhaasia eestlast), tegemist oli Eesti esimese humanitaarmissiooniga, mille organiseerisid migratsiooniamet ja päästeamet.

2001 – Valmis Balti riikide tollal kaasaegseim ja suurim universaalhall Saku Suurhall, mille ehituslikuks maksumuseks oli 180 miljonit krooni.

2021 – Tallinna–Narva maanteel valmis Väo liiklussõlm.

Ja maailmas:

1415 – Azincourt´i lahing, Inglismaa võit Prantsusmaa üle, ühtlasi algas selle lahinguga rüütlirelvastuse ja -kultuuri allakäik.

1555 – Saksa-Rooma keiser Karl V teatas Brüsselis võimust loobumisest. See sai teoks järgmisel aastal.

1586 – Mary Stuart mõisteti surma.

1616 – hollandi meresõitja Dirk Hartog randus Austraalia läänerannikul.

1791 – sündis arstiteadlane, bioloog ja Tartu Ülikooli esimene rektor Friedrich ParrotJean Jacques Friedrich Wilhelm Parrot (ka Friedrich Parrot, Friedrich Wilhelm von Parrot ja Johann Jacob Friedrich Wilhelm Parrot; 25. oktoober 1791 Karlsruhe – 15. jaanuar 1841 Tartu) oli arstiteadlane ja bioloog, Tartu ülikooli professor ja rektor ning üks varasemaid alpiniste. More.

1806 – sündis saksa filosoof, egoistliku anarhismi teooria suurkuju Max Stirner.

1854 – Krimmi sõda: Balaklava lahing.

1874 – Suurbritannia liidendas Fidži.

1881 – sündis kunstnik Pablo Picasso More

1900 – Suurbritannia liidendas Transvaali.

1922 – fašistid marssisid Rooma ja Itaalia kuningas nimetas Benito Mussolini More peaministriks.

1936 – Moodustati Berliini-Rooma telg.

1956 – Saksamaa Liitvabariigi kohus kuulutas Adolf Hitleri surnuks.

1971 – ÜRO võttis uueks liikmeks Hiina Rahvavabariigi ja arvas oma koosseisust välja Taiwani.

1992 – Läti võttis vastu esimese nõukogudeajajärgse põhiseaduse.

2003 – Siberis Novosibirski lennujaamas vahistati naftafirma Jukos endine omanik, Venemaa rikkaim inimene Mihhail Hodorkovski.

2013 – Jõustus Euroopa Liidu direktiiv, mille kohaselt võib patsient minna ravile mujale Euroopa riiki ning saada sealse ravi eest hiljem haigekassalt kompensatsiooni vastavalt haigekassa hinnakirjale.

2024 – USA president Joe Biden More vabandas põliselanikest laste sunniviisilise äraviimise eest nende perekondade juurest ja paigutamist väärkohtlemist viljelenud internaatkoolidesse, mis töötlesid lapsi nende kultuuritausta mälust kustutamise nimel.