1632 – piduliku aktusega avati Tartu ülikool (Academia Gustaviana).
Ülikooli eelkäijateks peetakse muu hulgas Tartus tegutsenud katoliiklikku jesuiitide gümnaasiumit ja luterlikku gümnaasiumit. Mõned viimase õppejõududest jätkasid õpetamist ka ülikoolis.
30. juunil 1632 kinnitas Rootsi kuningas Gustav II Adolf Academia Dorpatensise asutamisüriku. Esimesed üliõpilased immatrikuleeriti 20. ja 21. aprillil 1632. Esimene Tartu ülikooli üliõpilane ja alates 21. aprillist 1632 deposiitor oli Bengt Ekehielm. Academia Dorpatensise (Academia Gustaviana) pidulik avamine toimus 25. oktoobril (vana kalendri järgi 15. oktoobril) 1632.
Academia Gustavianal, nagu ka teistel tolleaegsetel Euroopa ülikoolidel, oli neli teaduskonda: filosoofia-, usu-, õigus- ja arstiteaduskond, kuid traditsioonipäraselt kujunes ülikoolis juhtivaks fakulteediks usuteaduskond.
25. oktoobri sündmused Eestis:
1632 – piduliku aktusega avati Tartu ülikool (Academia Gustaviana).
1931 – sündis kindral Aleksander Einseln
Aleksander Einseln (25. oktoober 1931 – 16. märts 2017) oli Eesti kindral ja poliitik, varem Ameerika Ühendriikide maaväe kolonel.[2] Ta oli Eesti Kaitseväe juhataja 4. maist 1993 kuni 4. detsembrini 1995. More
1933 – Soome kaitsevägede juhataja Hugo Österman saabus Tallinna.
1933 – mandrilt väljasaadetud Ned de Baggo saabus Kihnu saarele.
1937 – Enn Murdmaa valiti Õpetajate Koja esimeheks.
1942 – sündis kunstiajaloolane Jüri Kuuskemaa
1973 – ENSV Teaduste Akadeemia presidendiks sai Karl Rebane.
1976 – toimus Osmussaare maavärin.
1990 – Majanduspiiril alustasid tööd Eesti kontrollpostid, mille ülesanne oli hakata tegema üle piiri veetavate kaupade suhtes lauskontrolli.
1992 – Seoses Gruusia alustatud sõjaga toodi Abhaasiast erilennukiga Tallinna esimene grupp ehk 55 sõjapõgenikku (selle ja kahe järgmise lennureisiga jõudis Eestisse umbes 200 abhaasia eestlast), tegemist oli Eesti esimese humanitaarmissiooniga, mille organiseerisid migratsiooniamet ja päästeamet.
2001 – Valmis Balti riikide tollal kaasaegseim ja suurim universaalhall Saku Suurhall, mille ehituslikuks maksumuseks oli 180 miljonit krooni.
2021 – Tallinna–Narva maanteel valmis Väo liiklussõlm.
Ja maailmas:
1415 – Azincourt´i lahing, Inglismaa võit Prantsusmaa üle, ühtlasi algas selle lahinguga rüütlirelvastuse ja -kultuuri allakäik.
1555 – Saksa-Rooma keiser Karl V teatas Brüsselis võimust loobumisest. See sai teoks järgmisel aastal.
1586 – Mary Stuart mõisteti surma.
1616 – hollandi meresõitja Dirk Hartog randus Austraalia läänerannikul.
1791 – sündis arstiteadlane, bioloog ja Tartu Ülikooli esimene rektor Friedrich ParrotJean Jacques Friedrich Wilhelm Parrot (ka Friedrich Parrot, Friedrich Wilhelm von Parrot ja Johann Jacob Friedrich Wilhelm Parrot; 25. oktoober 1791 Karlsruhe – 15. jaanuar 1841 Tartu) oli arstiteadlane ja bioloog, Tartu ülikooli professor ja rektor ning üks varasemaid alpiniste. More.
1806 – sündis saksa filosoof, egoistliku anarhismi teooria suurkuju Max Stirner.
1854 – Krimmi sõda: Balaklava lahing.
1874 – Suurbritannia liidendas Fidži.
1881 – sündis kunstnik Pablo Picasso
More
1900 – Suurbritannia liidendas Transvaali.
1922 – fašistid marssisid Rooma ja Itaalia kuningas nimetas Benito Mussolini
More peaministriks.
1936 – Moodustati Berliini-Rooma telg.
1956 – Saksamaa Liitvabariigi kohus kuulutas Adolf Hitleri surnuks.
1971 – ÜRO võttis uueks liikmeks Hiina Rahvavabariigi ja arvas oma koosseisust välja Taiwani.
1992 – Läti võttis vastu esimese nõukogudeajajärgse põhiseaduse.
2003 – Siberis Novosibirski lennujaamas vahistati naftafirma Jukos endine omanik, Venemaa rikkaim inimene Mihhail Hodorkovski.
2013 – Jõustus Euroopa Liidu direktiiv, mille kohaselt võib patsient minna ravile mujale Euroopa riiki ning saada sealse ravi eest hiljem haigekassalt kompensatsiooni vastavalt haigekassa hinnakirjale.
| << Oktoober >> | ||||||
| E | T | K | N | R | L | P |
| 28 | 29 | 30 | 1 | 2 | 3 | 4 |
| 5 | 6 | 7 | 8 | 9 | 10 | 11 |
| 12 | 13 | 14 | 15 | 16 | 17 | 18 |
| 19 | 20 | 21 | 22 | 23 | 24 | 25 |
| 26 | 27 | 28 | 29 | 30 | 31 | 1 |
| 2026 | ||||||
25. oktoober on Gregoriuse kalendri 298. (liigaastal 299.) päev. Juliuse kalendri järgi 12. oktoober (1901–2099).
Sündmused
- 1632 – aktusega avati Tartu ülikool (Academia Gustaviana).
- 1933 – Soome kaitsevägede juhataja Hugo Österman saabus Tallinna.
- 1933 – mandrilt väljasaadetud Ned de Baggo saabus Kihnu saarele.
- 1937 – Enn Murdmaa valiti Õpetajate Koja esimeheks.
- 1973 – Eesti NSV Teaduste Akadeemia presidendiks sai Karl Rebane.[1]
- 1976 – toimus Osmussaare maavärin.[2]
Maailmas
- 1415 – Saja-aastane sõda: Azincourti lahing, Inglismaa võit Prantsusmaa üle, ühtlasi algas selle lahinguga rüütlirelvastuse ja -kultuuri allakäik.
- 1555 – Saksa-Rooma keiser Karl V teatas Brüsselis võimust loobumisest. See sai teoks järgmisel aastal.
- 1586 – Mary Stuart mõisteti surma.
- 1616 – hollandi meresõitja Dirk Hartog randus Austraalia läänerannikul.
- 1854 – Krimmi sõda: Balaklava lahing.
- 1861 – Kanadas avati Toronto börs.
- 1874 – Suurbritannia liidendas Fidži.
- 1900 – Suurbritannia liidendas Transvaali.
- 1922 – fašistid marssisid Rooma ja Itaalia kuningas nimetas Benito Mussolini peaministriks.
- 1936 – Sõlmiti salajane sõprusleping Itaalia ja Saksamaa vahel - moodustati Berliini-Rooma telg.
- 1956 – Saksamaa Liitvabariigi kohus kuulutas Adolf Hitleri surnuks.[3]
- 1971 – ÜRO võttis uueks liikmeks Hiina Rahvavabariigi ja arvas oma koosseisust välja Taiwani.
- 1979 – Hispaania regioonid Kataloonia ja Baskimaa said piiratud autonoomia.
- 1992 – Leedu võttis vastu esimese nõukogudeajajärgse põhiseaduse.
Sündinud
Pikemalt artiklis Sündinud 25. oktoobril
- 1791 – Friedrich Parrot, arstiteadlane ja bioloog
- 1800 – Thomas Macaulay, inglise ajaloolane ja poliitik
- 1806 – Max Stirner (Kaspar Schmidt), saksa filosoof
- 1825 – Johann Strauss noorem, Austria helilooja, valsikuningas
- 1827 – Marcelin Berthelot, prantsuse keemik
- 1838 – Georges Bizet, Prantsuse helilooja
- 1868 – Oskar Kallas, eesti rahvaluuleteadlane ja diplomaat
- 1881 – Pablo Picasso, Hispaania
More kunstnik - 1883 – Aleksandr Jegorov, Vene Keisririigi ja Nõukogude Liidu sõjaväelane, marssal
- 1908 – Tauno Palo, soome näitleja ja laulja
- 1925 – Kalju Kangur, eesti kirjanik
- 1931 – Aleksander Einseln, eesti sõjaväelane, kindral
- 1941 – Anne Tyler, ameerika kirjanik
- 1942 – Jüri Kuuskemaa, eesti kunstiajaloolane
- 1944 – Jon Anderson, inglise laulja (Yes)
- 1961 – Epp Eespäev, eesti näitleja
- 1976 – Lauri Kink, eesti näitleja
- 1982 – Nikolai Tšebotko, Kasahstani murdmaasuusataja
- 1983 – Mirjam Liimask, eesti kergejõustiklane
Surnud
- Pikemalt artiklis Surnud 25. oktoobril
- 1941 – Robert Delaunay, prantsuse maalikunstnik
- 1954 – Johannes Salu, Eesti sõjaväelane
- 1956 – Risto Ryti, Soome poliitik, president 1940–1944
- 1970 – Ülo Sooster, eesti maalikunstnik
- 1973 – Abebe Bikila, etioopia kergejõustiklane
- 1973 – Mihkel Kont, eesti filatelist
- 1990 – Zara Mints, vene kirjandusteadlane
- 2002 – Laurence Harvey, Inglise näitleja
- 2008 – Muslim Magomajev, aserbaidžaani ooperi- ja estraadilaulja
- 2014 – Jack Bruce, šoti basskitarrist ja laulude autor
- 2014 – Veronika Bobosova, eesti filmidirektor
- 2018 – Mihkel Veiderma, eesti keemik, insener, ja tehnoloog, akadeemik
Pühad
Ilmarekordid
- ...
Viited
- ↑ Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre
Sulev Vahtre (1937. aastani Vinkmann; 7. juuli 1926 – 31. august 2007) oli eesti ajaloolane, Tartu Ülikooli professor ja ühiskonnategelane. More. Teine trükk. Kirjastus Olion. - ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 17. august 2016. Vaadatud 23. juulil 2016.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ http://www.journal21.ch/damals-an-einem-25-oktober
