Vincent van Goghi “Tähistaevas” on üks maailma tuntumaid ilmaruumi kujutavaid maale, millel nähtavaid taevamustreid pidasid kunstiajaloolased seni suuresti meistri enda fantaasiaks. Värske uuring aga kinnitab, et van Gogh jäädvustas lõuendile ühel väga kindlal suvehommikul nähtud taevalaotuse.
Lõuna-Korea teadlased analüüsisid oma teadustöös Lõuna-Prantsusmaa koidutaevast ja maalil olevaid tähti spetsiaalse astronoomiatarkvara abil. Uurijad keskendusid tähtede omavahelistele asukohtadele ja kujule, jättes kõrvale kunstilised liialdused nagu pintslitõmmete suuruse ja kasutatud värvid. Selgus, et maali keskel asuv muster kattub kõige paremini Sõnni tähtkujus asuva Hüaadide täheparvega.
Seni arvasid kunstiajaloolased, et van Gogh maalis teose 1889. aasta juuni keskel, toetudes kunstniku toonastele kirjadele. Vana valmimisaeg tekitas aga astronoomides kahtlusi, sest juuni keskel paistis taevas kopsakas kuu, samas kui maalil ilutseb peenike kahanev kuusirp.
Nüüd märgivad teadlased, et kuusirp, planeet Veenus ja Hüaadide täheparv rivistusid vastavalt taevasse hoopis pisut hiljem, täpsemalt 22. juuli varahommikul. Selle teadmise, et kunstnik jälgis toona vaid üht kindlat ja kitsast taevalappi, tuletasid teadlased tema ühest varasemast visandist. Uurijate kinnitusel viitab see selgelt, et van Gogh tugines taevakehade paigutamisel tõelisele vaatlusele. Kuulsad öötaeva keerised lisas kunstnik siiski hiljem kunstilise liialdusena.
Kõik eksperdid pole aga uue teooriaga päri. Amsterdamis asuva Van Goghi muuseumi esindajad rõhutasid, et kunstnik ei püüdnud oma teostes jäljendada üks-üheselt pärismaailma. Seetõttu ei maksa ka teose valmimisaega päris taevakehade põhjal määrata. Ühtlasi tabas kunstnikku just 22. juuli paiku raske vaimne kriis, mis jättis ta nädalateks töövõimetuks.
Teadlaste avastustega saab lähemalt tutvuda ajakirjas Scientific Reports.
