Kas edaspidi otsustavad Euroopa tuleviku üle Vladimir Putin ja Donald Trump?

Venemaa president Putin ütles neljapäeval, et USA eriesindaja Steve Witkoff soovib Ukraina-läbirääkimiste raames käsitleda kogu Euroopa julgeolekuarhitektuuri.

Kui Putin räägib tõtt, suunavad Ameerika Ühendriigid More arutelu suunas, mis on ka Soome vaatenurgast murettekitav, ütleb välis- ja julgeolekupoliitika ekspert Henri Vanhanen väljaandele Iltalehti.

„Muidugi on Soome nüüd NATO liige ja USA president ei saa kahepoolsetes läbirääkimistes Venemaale anda lubadusi selle kohta, kuidas Soome kaitset korraldatakse,” lisab ta.

Venemaa võib siiski püüda mõjutada seda, kuidas NATO paigutab Põhja-Euroopas – ehk Soome ümbruses – oma vägesid ja relvasüsteeme. Halvimal juhul võib see anda Venemaale võimaluse avaldada mõju ka tingimustele, milles Soome saab end kaitsta.

Vanhaneni sõnul peab Soome jääma valvsaks, kuna Trump on valmis ohverdama Ukraina ja Euroopa julgeoleku oma huvide nimel.

„Peame jälgima, et Venemaaga peetavad arutelud vägede arvu, iseloomu või paigutuse üle ei nõrgestaks meie võimet korraldada omaenda kaitset,” ütleb Vanhanen.

Oleks üsna iseäralik, kui agressioonisõja algatanud riiki premeeritaks läbirääkimistega selle üle, kuidas piirata teiste riikide julgeolekut, märgib ta.

Euroopa jälgib hämminguga, kuidas Valge Maja avaldab survet Ukrainale – riigile, mis on rünnaku all – ning tühistab Venemaa diislikütusele kehtestatud sanktsioonid.

Steve Witkoff, keda peetakse üheks kõige venemeelsemaks tegelaseks Trumpi administratsioonis, tekitas sel nädalal poleemikat, nimetades Putinit „humanistiks” (st filantroobiks või heategijaks).

„Optimistlikum tõlgendus on, et ameeriklased võivad siiralt uskuda, et Putinile tuleb teha järeleandmisi, et meelitada ta läbirääkimislaua taha,” ütleb Henri Vanhanen.

„Kuid isegi kui kavatsus on siiras, võivad Ühendriigid lõpuks siiski Venemaale teene teha,” sõnab ta.

Vanhaneni sõnul on Ühendriikidel puudunud korralik plaan Venemaale surve avaldamiseks.

Ukrainale avaldatav surve on olnud järjepidevam, tunnistab ta.

Venemaa on seevastu oma eesmärkidele kindlaks jäänud, oodates, et Ameerika Ühendriigid More ilmutaksid paindlikkust.

Kuigi Trumpi järeleandmised Putinile võisid läbirääkimisi tõepoolest edasi viia, märgib Vanhanen, et see pole eesmärk omaette.

„Diplomaatiline edasiminek ja strateegiline edasiminek on kaks ise asja,” märgib ta, „Läbirääkimistel on võimalik edusamme teha, liikudes samal ajal siiski väga halva tulemuse suunas.”

Loe allikast edasi