Lõuna-Aafrika kirjanik Coral Hart on alates 2025. aasta veebruarist avaldanud tehisintellekti abil üle 370 raamatu – protsessi, mida ta kriitikast ja ähvardustest hoolimata kirglikult kaitseb.

„Pettur”, „kaabakas” – sotsiaalmeedias leidub ohtralt solvanguid autori kohta, kellest on neljakümnendates eluaastates saanud tehisintellekti kirjastussektorisse jõudmise sümbol.

Coral Hart – pseudonüüm, mida ta kasutab oma tegeliku nime varjamiseks – rääkis AFP-le antud intervjuus, et on saanud „kümneid tuhandeid” vihakirju ja mitmeid tapmisähvardusi.

Selles vaenulikus keskkonnas nõustuvad vähesed tehisintellekti kasutavad autorid avalikult rääkima ja oma nägu näitama. „Mina otsustasin olla see, kes astub esile ja ütleb, et need on vestlused, mida me peame hakkama pidama,” ütles Hart.

„See on kohal… Nad ei kavatse seda välja lülitada ega vooluvõrgust lahti ühendada, sest hunnik autoreid on nii öelnud,” räägib ta.

Enne kui Hart umbes 20 kuud tagasi tehisintellektiga kirjutama hakkas, oli ta 14 aastat kirjastuses töötanud ja kirjutanud mitukümmend teost ilma selle tehnoloogiata.

Tal kulus kolm kuud, et tutvuda erinevate tehisintellekti mudelitega ja luua raamistik, mis on võimeline raamatut tootma.

Nüüd žongleerib ta ChatGPT vahel, mis on „väga hea dialoogis, kohutav proosas”; Claude, „väga hea loo ülesehitus, kohutav sugutungides”; ja teiste, näiteks Groki, vahel, kes on „täiesti segi”, aga hea „vürtsikate stseenide” osas.

„Kui sa ütled: ChatGPT, kirjuta mulle raamat või Claude, kirjuta mulle raamat, saad sa tagasi leegitseva prügikonteineri, sest seal pole midagi (millega töötada),” ütles Hart.

Autor määratleb loo kontseptsiooni, stiili, tegelaskujude üksikasjad ja peatükkide kava. Alles seejärel genereerib tema süsteem raamatud.

Hart meenutas, et alguses „kirjutasime ühe lõigu korraga. Tavaliselt kulus selleks kaks-kolm katsetust”.

„Nüüd suudan kogu raamatu mustandi ühe järjestikuse protsessina valmis teha,” sõnab ta.

Harti sõnul on tehisintellekti mudelid alates eelmisest aastast tunduvalt arenenud. „Proosa on parem. Süntaks on parem. Lauseehitus on parem,” tunnistab ta.

Kirjaniku sõnul pole raamatu esimene mustand tavaliselt kuigi hea.

See lastakse läbi tehisintellekti, et teha „sisulist toimetamist”, ning seejärel veel kord, et „parandada järjepidevuse vigu, süžeeprobleeme, teose venivat keskosa, poolikuid tegelaskaari, unarusse jäänud süžeeliine või näiteks tegelasi, kelle silmavärv on vahepeal muutunud”.

Protsessi lõpus loeb teksti läbi inimkorrektor, kes eemaldab „läbi lipsanud tehisintellektile viitavad märgid” ja teeb vajadusel ümberkirjutusi. „Ja seejärel on teos tavaliselt avaldamiseks valmis.”

Kuigi üks tema romaanidest jõudis Amazoni 100 enimmüüdud raamatu hulka, on valdav osa tema 371 teosest – millest paljud on armastusromaanid – loodud konkreetseid lugejaid silmas pidades, tuginedes põhjalikule turu-uuringule.

Tema enda hinnangul on ta müünud ​​üle miljoni raamatu – nii digitaalses, trüki- kui ka helivormingus – ning teeninud ainuüksi tänavu üle miljoni dollari.

See Lõuna-Aafrika päritolu naine juhib nüüd ettevõtmist, mille raames on tema meetodit õppinud sadu inimesi, ühtlasi valmistub ta turule tooma tehisintellektil põhinevat tarkvara autoritele nimega Authorythm.

Mis puutub tema enda loomingusse, siis mainib ta tehisintellekti kasutamist vaid juhul, kui müügiplatvorm seda nõuab.

„Viimase 16 aasta jooksul pole keegi küsinud, milline on minu loomeprotsess,” sõnas Hart, kes avaldab teoseid veel enam kui kümne varjunime all.

Nüüd on ta valmis sellest „õigetel põhjustel” avalikult rääkima.

Kuigi talle heidetakse sageli ette panustamist nn tehisintellekti rämpsu – ehk madala kvaliteediga tehisintellekti loodud teksti, videot, muusikat või pilte –, viitab Hart kõige olulisemale näitajale: „Raamatud müüvad.”

„Lugejad ei loe halbu raamatuid, nad tagastavad need,” ütles ta.

Kirjanik on jälginud debatti, mis puudutab Haiti-Kanada autori Thelyson Orelieni romaani. Teos eemaldati Prantsusmaa maineka Goncourt’i auhinna lühinimekirjast pärast süüdistusi, et autor kasutas tehisintellekti – mida tema kirjastaja kolmapäeval ka kinnitas.

Hart märgib, et kriitikud olid raamatut kiitnud ja müüginumbrid olid enne skandaali tugevad. Ta küsib: „Kui sul on vaja silti „tehisintellekt”, et midagi vihata – kas sa vihkad siis seda teost või hoopis tehisintellekti?”

370 books in 20 months: South African author defends her use of AI.

A symbol of AI’s arrival in publishing, Coral Hart — a pseudonym she uses to protect her real name – tells AFP she has received “tens of thousands” of hate messages and several death threats

https://t.co/GrVsBj2MOO

— AFP News Agency (@AFP) October 23, 2026

Loe allikast edasi