Eesti Uudised, RSS, Välismaa, , , , , , , , , ,

Zelenski: Starlinki töö on endiselt piiratud

Zelenski: Starlinki töö on endiselt piiratud

Oluline Venemaa-Ukraina sõjas reedel, 24. oktoobril kell 9.01:

– Vene droonirünnak Kiievile kahjustas eramaja ja vigastas kaht inimest;

– Krimmi poolsaart tabas ulatuslik elektrikatkestus;

– Kramatorskis hukkus üks ja sai vigastada kuus inimest;

– Ukraina ja Vene sõjaväejuhid lubasid kinni pidada vaherahust Oleškõs;

– Zelenski: Starlinki piirangud on endiselt jõus;

– Ukraina tõi vangide vahetuse käigus kodumaale seitse tsiviilisikut;

– Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1980 sõdurit.

Vene droonirünnak Kiievile kahjustas eramaja ja vigastas kaht inimest

Laupäeva hommikul Kiievit tabanud Vene droonirünnakus sai kahjustada eramaja ning vigastada kaks inimest.

Ukrinformi teatel andis Kiievi linna sõjaväeadministratsioon sellest teada Telegramis.

“Vaenlase rünnakus Oboloni rajoonile sai kahjustada eramaja. Kaks inimest said vigastada,” kirjutati avalduses.

Krimmi poolsaart tabas ulatuslik elektrikatkestus

Ööl vastu 24. oktoobrit tabas kogu Krimmi poolsaart ulatuslik elektrikatkestus. Okupatsioonivõimud teatasid energiataristu kahjustustest kogu poolsaarel.

Ukrinformi teatel pärineb teave OSINT-kanalilt Exilenova+.

Postituses märgiti: “Krimmis on elektrikatkestus ning olulised alajaamad on rivist väljas. Kogu poolsaar on elektrita.”

Pealtnägijatele viidates teatas seirekanal Crimean Wind, et elekter kadus ootamatult, sealhulgas suurtes linnades. Ulatuslikud elektrikatkestused tabasid Sevastopolit, Simferopolit, Jaltat, Feodossiat, Džankoid, Aluštat, Jevpatoriat ja teisi piirkondi.

Kanali teatel kostis enne elektrikatkestust Kertši lähedal Baheroves, kuidas Vene mobiilsed ründerühmad tegutsesid tundmatute õhusihtmärkide vastu. Samuti oli Krimmi Pervomaiske rajoonis kuulda vähemalt nelja plahvatust.

Okupeeritud Sevastopoli niinimetatud kuberner Mihhail Razvožajev kinnitas linnas toimunud elektrikatkestust. Venemeelse ametniku väitel põhjustasid katkestused väidetavad kahjustused Krimmi energiataristus väljaspool Sevastopolit.

Elamurajooni rünnakus Kramatorskis hukkus üks ja sai vigastada kuus inimest

Vene väed heitsid 23. oktoobri pärastlõunal Kramatorskile kolm FAB-250 lennupommi, tappes ühe inimese ja vigastades veel kuut, kelle hulgas oli ka kolm last.

Ukrinformi teatel andis Donetski oblasti prokuratuur sündmusest teada Telegramis.

Avalduses märgiti: “23. oktoobril 2026 kell 15.44 heitsid Vene väed Kramatorskile kolm UMPK-liugmoodulitega varustatud FAB-250 pommi. Rünnati elamurajooni.”

Rünnakus hukkus üks inimene. Kuus tsiviilisikut said erinevaid vigastusi: 45- ja 54-aastane naine, 47-aastane mees ning kolm last – 7- ja 10-aastased tüdrukud ning nende 1 aasta ja 10 kuu vanune vend.

Kannatanutel tuvastati plahvatusest tingitud vigastused, kinnised ajutraumad, põrutused ja killuhaavad. Rünnakupaigas sai kahjustada 27 elumaja.

Ukraina ja Vene sõjaväejuhid lubasid kinni pidada vaherahust Oleškõs

Ukraina sõjaväejuhatus teatas reede õhtul, et järgib alates teisipäeva öösel Kiievi aja järgi kell 3.00 (Eesti aja järgi kell 4.00) vaherahu Hersoni oblastis asuvas lahingutegevusest haaratud Oleškõ linnas. Sama teate edastas ka Venemaa sõjaväe ülemjuhataja.

“Ukraina kaitsejõud teevad kõik võimaliku Oleškõ elanike abistamiseks ning teevad kõik endast oleneva, et tagada oma kaaskodanike ohutus ja päästmine,” lisati reedeses avalduses.

Agressorriigi Venemaa kindralstaabi ülem Valer Gerassimov ütles, et relvarahu eesmärk on osutada humanitaarabi laastatud Ukraina linnale Oleškõle.

“Vene armee peatab Hersoni rindelõigus tule ja kehtestab alates 27. oktoobrist kell 4.00 Moskva aja järgi vaikuse režiimi,” tsiteeris Venemaa kaitseministeerium Gerassimovi.

Ukraina sõjavägi teatas veel eraldi, et teeb koostööd kavaga pakkuda humanitaarabi Vene väeüksuste okupeeritud Oleškõ linnale, mis kannatab toidu ja varude puuduse all.

“Ukraina kaitsejõud tagavad ülemjuhataja otsuste elluviimise humanitaarmissiooni läbiviimiseks Oleškõs,” teatas armee Telegramis.

Zelenski: Starlinki piirangud on endiselt jõus

Ukraina president Volodõmõr Zelenski sõnas Hudsoni Instituudis peetud kõnes, et Starlinki ja Starshieldi töö on endiselt piiratud.

“Starlinki ja Starshieldi kiiruspiirangud kehtivad endiselt. Kiirused ei ole taastunud. Samuti viibib endiselt Venemaa ballistiliste rakettide tõrjumiseks mõeldud püüdurrakettide tarnimine. Ootame püüdurrakette, milles oli juba kokku lepitud, kuid need pole ikka veel kohale jõudnud. See on tõsine probleem, sest venelased ründavad meid peaaegu iga päev,” sõnas Zelenski.

Ta märkis ühtlasi, et see toimub ajal, mil Ukraina viib rindejoonel jätkuvalt läbi edukaid rünnakuid.

“Me hoiame endiselt oma positsioone. See on muutunud raskemaks – osaliselt Starlinki ja Starshieldi puudutava poliitika ning kehtestatud kiiruspiirangute tõttu. Kuid meie rinne peab vastu ja ma olen uhke selle üle, kui tugevad on meie inimesed,” ütles Zelenski.

USA president Donald Trump keeldus kommenteerimast teateid, mille kohaselt helistas ta SpaceX-i omanikule Elon Muskile ja palus tühistada Starlinki kasutamise piirangud Ukrainas, kuid ta märkis, et Musk on võrguteenuse taastanud.

Mitmed USA esindajatekoja liikmed nõuavad Elon Muskilt vastuseid Ukraina Starlinki häirete kohta.

Avalikus kirjas esitasid senaatorid ja esindajatekoja liikmed Muskile viis küsimust Ukraina vägesid mõjutavate Starlinki piirangute kohta.

“Avaliku ettevõttena on SpaceX-il seaduslik kohustus avalikustada aktsionäridele ja avalikkusele olulised sündmused, mis võivad teie ärimudelit mõjutada,” kirjutasid seadusandjad kirjas.

“Avalikustamine, et teil oli isiklik kontroll välisriigi sõjalise kommunikatsiooni üle, nõuaks avalikustamist suurenenud riskide kohta ettevõtte juhtimisele, geopoliitilisele kokkupuutele ja välisriikide valitsuste võimalikele kahjulikele tegudele.”

Seadusandjad andsid Muskile küsimustele vastamiseks aega 31. oktoobrini.

Ukraina tõi vangide vahetuse käigus kodumaale seitse tsiviilisikut

Ukrinformi teatel andis Ukraina ülemraada inimõiguste volinik Dmõtro Lubinets sündmusest teada Facebookis.

“Tänu humanitaarsele suhtluskanalile Venemaa inimõiguste voliniku Jana Lantratovaga jõudsime tsiviilisikute vastastikuse tagasitoomise osas kokkuleppele. Rahvusvahelise Punase Risti Komitee toetatud perekondade taasühinemise programmi raames naasis seitse ukrainlast Ukraina kontrolli all olevale alale ning seitse inimest suundus Venemaa Föderatsiooni,” sõnas Lubinets.

Tema sõnul on viimaks kodumaale jõudnute seas piiratud liikumisvõimega 90-aastane naine ning 50-aastane ukrainlanna, kes on üle elanud infarkti ja insuldi ning kellel on ka teisi tervisemuresid. Mõlema naise tervislikku seisundit arvestades korraldati nende tagasitoomiseks spetsiaalne transport.

Lisaks tõi ombudsman välja, et õnnestus tagada noore naise ja tema lapse naasmine. Täiemahulise sissetungi alguses viibis naine ajutiselt Mariupolis.

Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1980 sõdurit

Ukraina relvajõudude reedel esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

– elavjõud umbes 1 576 600 (+1980);

– tankid 12 444 (+5);

– jalaväe lahingumasinad 25 600 (+3);

– suurtükisüsteemid 51 564 (+64);

– mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 2232 (+2);

– õhutõrjesüsteemid 1722 (+2);

– lennukid 449 (+0);

– kopterid 356 (+0);

– maapealsed robotisüsteemid 3011 (+8);

– operatiivtaktikalised droonid 579 064 (+1855);

– tiibraketid 5138 (+0);

– laevad/kaatrid 35 (+0);

– allveelaevad 2 (+0);

– autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid 166 501 (+413);

– eritehnika  4852 (+1).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.

Loe allikast edasi

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga