Katastroofi üks põhjuseid oli Nõukogude võimu tagantkiirustamine – Oktoobrirevolutsiooni aastapäeva lähenedes oli Nikita Hruštšov More andnud asjaosalistele käsu, et kontinentidevahelise ballistilise raketi R-16 start toimuks vahetult enne oktoobripühi. Stardipaigal püüti seepärast raketi ettevalmistustega ettenähtud ajaks iga hinna eest valmis saada.

Raketi konstruktsioonis oli palju tootmisvigu, mida parandati lausa stardiplatvormil. Lisaks sai 23. oktoobril raketi ettevalmistuse käigus vigastada raketi käivitamise programm-sammlüliti, mis tuli välja vahetada. Kütusena kasutati hüdrasiini ja hapendajana lämmastikhapet, mis on ülikorrodeeriv. Kuna kütuse komponendid ei tohtinud kütusesüsteemi tihenduseks kasutatud kummitihendite tõttu raketi paakidesse jääda kauemaks kui ööpäevaks, siis taheti rakett tingimata järgmisel päeval teele saata.

Marssal Nedelin kiirustas parandustöid takka ja viibis ka ise demonstratiivselt stardiplatvormi lähedal. Meeskond tegutses hooletult, pealegi rikuti raketi hoidmisega elektrisüsteemis ohutusreegleid. Seda teadmata lülitas üks spetsialist stardi sammlüliti 0-asendisse, mistõttu käivitus põlemisprotsess raketi teise astme mootori põlemiskambris, põhjustades 124-tonnise raketi plahvatuse. Eri andmeil hukkus 75–150 inimest, nende seas ka marssal Nedelin ise.

Nõukogude Liit varjas seda suurõnnetust pikka aega kogu maailma avalikkuse eest. Ametlikult anti vaid teada, et marssal Nedelin hukkus lennuõnnetuses. Teave juhtunust jõudis siiski lääneriikidesse. Nõukogude Liidu juhtkond tunnistas katastroofi toimumist avalikult alles 1989. aastal.

24. oktoobri sündmused Eestis:

1917 – Eesti Maanõukogu võttis vastu otsuse Eesti välisesinduste loomise kohta.

1933 – Jüri UluotsJüri Uluots (13. jaanuar 1890 Jaanse talu, Uluste küla, Kirbla vald, Läänemaa – 9. jaanuar 1945 Stockholm) oli Eesti õigusteadlane ja poliitik. Ta oli peaminister 12. oktoobrist 1939 kuni 21. juunini 1940 ja peaminister vabariigi presidendi ülesandeis 21. juunist 1940 kuni surmani. More andis nõusoleku asuda kujundama Eesti vabariigi valitsust.

1933 – Laimjala vallas tabati kommunist Aleksander EllamAleksander Ellam (28. september 1897 – 24. oktoober 1933) oli eesti kommunist. More.

1968 – Eestis elav Svetlana Tširkova sai Mexico olümpiamängudel vehklemise naiskonnavõistluses floretis esikoha.

1972 – Eesti Demokraatlik Liikumine ja Eesti Rahvusrinne koostasid ÜRO Peaassambleele memorandumi, milles nõuti Eesti iseseisvuse taastamist. Momorandumi idee algatajad olid Mati KiirendMati Kiirend (sündinud 30. septembril 1939 Tallinnas) on eesti insener ja dissident. More ja Kalju MätlikKalju Mätik (16. september 1932 Tartus – 2. oktoober 2019) oli Eesti vabadusvõitleja ja endine Nõukogude Liidu dissident. More, teksti koostas Tunne KelamTunne-Väldo Kelam (kuni 1959. aastani Tunne-Väldo Sink; sündinud 10. juulil 1936 Taheva vallas) on Eesti ajaloolane, iseseisvusliikumise tegelane ja poliitik. Ta oli aastatel 1990–1992 Eesti Komitee esimees, 1992–2004 Riigikogu liige ning 2004–2019 Euroopa Parlamendi liige. Ta on Isamaa auesimees. More.

1975 – ETV noortesaadete algatusel tekkis liikumine Kodulinn.

1991 – Eesti ja Venemaa seadsid sisse diplomaatilised suhted.

Ja maailmas:

1260 – pühitseti sisse Chartres’i katedraal.

1360 – Brétigny rahu, Saja-aastase sõja esimese järgu lõpp.

1632 – sündis hollandi mikrobioloog Anton van Leeuwenhoek.

1648 – sõlmiti Westfaali rahu, millega lõppes Kolmekümneaastane sõda.

1681 – Louis XIV liidendas Strasbourgi.

1793 – konvent kehtestas Prantsusmaal vabariikliku kalendri.

1795 – kolmas Poola jagamine.

1882 – dr. Robert Koch tuvastas tuberkuloosi põhjustava bakteri.

1929 – New Yorgis leidis aset börsikrahh (must neljapäev).

1930 – Brasiilias tuli riigipöördega võimule Getulio Vargas.

1935 – Itaalia tungis Etioopiasse.

1946 – raketi V2 abil filmiti esimest korda Maad kosmosest. Filmimaterjali saab näha siin.

1960 – Baikonuri kosmodroomil juhtus Nedelini katastroof

2003 – Concorde tegi oma viimase kommertslennu. Sellega sai otsa ülehelikiirusega reisilennunduse ajastu.

2018 – Hiinas avati liikluseks maailma pikim, 55-kilomeetrine meresild, mis ühendab Hongkongi ja Macaud. Silla ehitamine läks maksma umbes 20 miljardit dollarit.