Droonide ja tehisaru ajastul võiks arvata, et kurjategija tabamiseks või keelatud ainete leidmiseks piisab vaid ekraanidest ja sensoritest.

Merikülas sisekaitseakadeemia treeninghallis tunnustatud ametkondade parimad teenistuskoerad ja nende koolitajad aga kinnitavad, et koera terav nina on nende töös asendamatu.

“Koertel tekivad lõhnaseosed hoopis teistmoodi, kui me inimesed matemaatiliselt oskame programmeerida. Ja droon taevas on nagu tore abivahend koera töös – mitte vastupidi. Näiteks suvisel ajal droon läbib kuusemetsa ei näe mitte midagi, kuid koer jätkuvalt tunneb lõhna,” rääkis sisekaitseakadeemia teenistuskoerte koolituskeskuse juhataja Rene Radala.

Politsei- ja piirivalveameti teenistuses olev koer Eren aitab oma juhendajal otsida metsast kadunud inimesi ning jooksu pannud kurjategijaid. 

Kuidas koer märku annab, kui on jälg leitud inimese kohta?

“See väljendub koera käitumises. Minu koera puhul paneb ta rohkem nina maha ja muutub jäljel intensiivsemaks ehk hakkab rohkem tõmbama ja tugevamini nuusutama maad,” ütles patrullpolitseinik Einar Michelson.

Tartu vanglas töötab hollandi lambakoer Amira, kes otsib läbi nii kambreid, vanglasse saabuvaid külastajaid ja postipakke.

Pidev valvelolek nõuab koeralt vaimset pingutust, mistõttu vajab neljajalgne spetsialist pärast vahetuse lõppu täielikku keskkonnavahetust.

“Koera tööpäev lõpeb niimoodi, et kõigepealt teeme sellise väikse metsatiirukese veel enne ja siis kodus tuleb veel külatiirukesi teha ja võib-olla veel mängida,” rääkis Tartu vangla koerajuht Gert Murd. “Kodus on tal pigem selline olek, kus ta ei peaks enam mõtlema nuusutamisele, vaid ta saab lihtsalt olla ja puhata.” 

Üks koer veedab teenistuses kümmekond aastat. Koera sugu ja tõug ei oma ekspertide sõnul tähtsust.