Poliitikasaate „Niglas x Purje“ viiendas osas teevad EKRE poliitikud Elar Niglas ja Aat Purje teravat kriitikat praeguse valitsuse bürokraatliku, inimvaenuliku ja rahvusriiklust õõnestava poliitika suhtes. Saade tuletab meelde, et riik peab teenima Eesti rahvast, mitte looma algoritmidega uusi kontrollisüsteeme ega ohverdama ääremaid ja demograafiat vasakliberaalsete eksperimentide altarile.
Esimesena võetakse teravalt luubi alla Sotsiaalministeeriumi plaanid luua igale Eesti inimesele terviseriskide skoor. Karmen Jolleri eestvedamisel valmiv süsteem hakkab raviarvete, retseptide ja kiirabiandmete põhjal automaatselt, ilma inimese nõusolekuta, määrama riskiprofiili. Saates tuuakse välja, et tegemist on järjekordse sammuga jälgimisühiskonna suunas, kus algoritm hakkab asendama inimlikku hoolt, kogukonda ja arsti-patsiendi vahelist usaldust.
Kriitikud, sealhulgas vandeadvokaadid, on juba osundanud, et süsteem on auklik, andmekaitse riskid tohutud ning proportsionaalsus puudub täielikult. Viie protsendi abivajajate asemel profileeritakse kogu rahvast. Saatejuhid võrdlevad seda Hiina sotsiaalse krediidisüsteemiga, kus riik jagab inimesi „kvaliteetseteks“ ja „vähemkvaliteetseteks“ ning kasutab andmeid kontrolli ja karistamise vahendina. Niglase ja Purje arvates on tegemist klassikalise ametnikukeskse mõtteviisiga, kus euroraha nimel luuakse uusi andmebaase, selle asemel, et lahendada tervishoiu alarahastust ja demograafilist kriisi.
Saate teine suur teema on Hiiumaa sünnitusabi sulgemine. Tegemist ei ole lihtsalt kohaliku teenuse kadumisega, vaid selge signaaliga: regionaalpoliitikat Eestis ei ole. Riik eelistab eestlaste sündimise ja ääremaadel elu säilitamise asemel tuuleparkide toetamist ja Brüsseli projektiraha. Kritiseeritakse vastutuse lükkamist omavalitsuste kaela ning bürokraatlikku Exceli-mõtlemist, mis jätab saare naised praamigraafiku ja ilmaolude meelevalda. See on osa laiemast trendist, kus reformierakondlik liberaalne riik koondab teenuseid suurtesse keskustesse ja jätab eestlaste kodukohad hääbuma.
Kolmandaks võetakse teravalt ette koalitsiooni kiirete sammude tegemine kodakondsuse seaduse muutmisel. Viis kuud enne valimisi tahab olematu toetusega valitsus lubada topeltkodakondsust ning anda Eesti kodakondsust sünnijärgselt ka nendele lastele, kelle vanematel puudub Eesti kodakondsus. Saates nimetatakse seda Eesti kodakondsuse lahjendamiseks, julgeolekuohtude suurendamiseks ja oportunistidele mugavuspassi väljastamiseks. Poliitikud rõhutavad, et kodakondsus on lojaalsusvanne Eesti riigile, mitte mugavusvalik.
Saade lõpeb positiivse noodiga. Siseministeerium toob tagasi sinise Eesti passi. See on rõõmustav samm rahvusliku identiteedi ja ajaloolise järjepidevuse suunas pärast punast „Euroopa kodaniku“ passi. Saate autorid rõhutavad, et sümbolid loevad: Eesti pass peab ennekõike kuulutama, et oleme eestlased ja Eesti Vabariigi kodanikud, mitte Brüsseli provintsi elanikud.