Riigikantseleil on käimas hange, kus otsitakse 10 miljoni euro eest ettevõtet, kes looks veebiplatvormi Eesti.ai töötubade ja muude koolituste vahendamiseks.

Neljapäeval saatis aga haridusministeerium riigikantseleile kirja, kus palus selgitusi niisuguse otsuse tagamaade kohta, sest see võib dubleerida olemasolevate haridusportaalide võimalusi.

Haridusministeeriumi kantsler Triin Laasi-Õige märkis, et enne uue riikliku portaali loomist peaks põhjalikult hindama selle seoseid olemasolevate riiklike lahenduste, eekätt haridusportaali, täienduskoolituste infosüsteemi Juhan ning avaliku sektori töötajatele ja ka laiemalt e-koolitusi ja e-õppevara pakkuva digiriigi akadeemia võimalustega.

“Uue eraldiseisva koolituste vahendamise keskkonna loomisel on oluline arvestada, et riik arendab juba haridusportaali ja Juhani kaudu lahendusi koolitustele registreerumiseks ning oma õpitegevusest ülevaate saamiseks,” lausus ta.

Laasi-Õige palus riigikantseleil selgitada, milliseid vajadusi ei ole võimalik lahendada nende süsteemide edasiarenduste või liidestamise kaudu ning kui selle kohta on analüüs tehtud, seda ka haridusministeeriumiga jagada.

Lisaks soovib haridusministeerium aru saada, kas ja kuidas on hinnatud uue portaali mõju riigi IT-portfelli terviklikkusele, süsteemide koostalitlusvõimele, andmevahetusele, kasutajakogemusele ning olemasolevate lahenduste edasisele arendamisele.

Kantsler soovib riigikantseleilt teada sedagi, kas nad on hanke ettevalmistamisel võrrelnud eri lahendusi ehk uue platvormi arendamise kõrval ka olemasolevate edasiarendamist või liidestamist ning milline võimalus oleks kõige kulutõhusam, kui arvestada portaali kogu elutsükli kulusid.

Kuna riigikantselei korraldatud hankega on kavandatud kolmeaastane partnerlus, soovib haridusministeerium täpsustust, kuidas portaali pärast seda perioodi kavatsetakse rahastada, milline asutus on selle omanik, kui suured on selle iga-aastased hooldus- ja arenduskulud ning kes need kulud kannab.

“Peame vajalikuks enne uue riikliku õpivõimaluste vahendusportaali loomisega jätkamist kaaluda olemasolevate portaalide kasutamise ning edasiarendamise võimalusi. Kui eraldiseisva uue portaali loomine osutub tõepoolest põhjendatuks, peame oluliseks selle kulutõhususe ja jätkusuutlikkuse selget käsitlust ning pikaajalise omandi-, vastutus-, rahastus- ja ülalpidamisemudeli kokkuleppimist,” tõdes Laasi-Õige.

Haridusministeerium soovib, et nad saaksid edasistes lahenduste aruteludes osaleda, et avalikku raha võimalikult otstarbekalt kasutada ja vältida põhjendamatut dubleerimist.

Riigikantselei ei pea olemasolevate portaalide võimalusi piisavaks

Eesti.ai juht Kirke Maar ütles ERR-ile, et eesmärk on jõuda vähemalt 100 000 inimeseni, mis on ligi 15 protsenti Eesti töötavate inimeste arvust.

“Sellise eesmärgi saavutamiseks ei piisa sellest, et teeme õppimisvõimalused olemasolevas portaalis kättesaadavaks. Vaja on lahendust, mis võimaldab õpitegevusi suures mahus korraldada ning pakkumist vastavalt inimeste vajadustele ja tehnoloogia arengule pidevalt kohandada,” lausus Maar.

Ta lisas, et tehisaru areneb erakordselt kiiresti ning koos sellega muutuvad ka oskused, mida inimestel vaja läheb. Seetõttu on Eesti.ai algatus teadlikult valinud koostöö erasektoriga, mitte uue riigi hallatava IT-süsteemi ülesehitamise.

“Riik seab eesmärgid ja kvaliteedinõuded, erasektori partner tagab võimekuse õpitegevusi kiiresti, paindlikult ja suures mahus korraldada. Nii ei pea riik iga uue koolitusvajaduse või muudatuse jaoks korraldama eraldi hanget ega võtma enda kanda uue IT-süsteemi pikaajalist haldamist,” sõnas Maar.

Riigikantselei rõhutas, et 10 miljoni euro suuruse mahuga hanke eesmärk on leida partner, kes korraldab Eesti.ai õpitegevusi suures mahus üle Eesti ning Eesti.ai hangib terviklikku õpitegevuste vahendusteenust, mitte uut portaali või platvormi. Teenusepakkuja ülesanne on leida koolitajad, korraldada töötoad, kaasata osalejad, hallata registreerimist, koguda tagasisidet ning tagada õppe kvaliteet.

Veebiplatvormi minu.eesti.ai arendab ja haldab teenusepakkuja ise ja see jääb tema omandisse. Riigikantselei ei telli platvormi arendamist ega majutamist eraldi, vaid teenusepakkujal tuleb nende kuludega arvestada oma ärimudelis.

Riigikantselei teatel saab hanke raames kuni 2029. aasta lõpuni tellida õpitegevusi ja 10 miljonit eurot on maksimaalne võimalik kulu, tegelik kulu sõltub aga selle aja jooksul tellitavate õppe mahust ja maksumusest ning kogu summa kasutamine ei ole kohustuslik.