Imperial College Londoni ja Londoni hügieeni- ja troopikameditsiini kooli teadlased võtsid oma analüüsis aluseks 30 riigis asuva 854 linna kohta kogutud andmed. Uurimisrühm soovis selgitada, kui suur osa möödunud suve kuumasurmadest tulenes süsinikuheitmest ja kliimamuutusest. Selleks võrdlesid nad suvel mõõdetud temperatuure mudeliga, mis näitab, milline oleks maailma kliima ilma tööstusrevolutsiooni järel õhku paisatud kasvuhoonegaasideta.

Kliimamudelite ja ilmastikuandmete toel hindasid uurijad iga linna oodatavat ohvrite arvu. Selleks tuginesid nad eelnevale 20 aastale ning selgelt mõõdetavatele seostele õhutemperatuuri ja suremuse vahel. Andmed näitasid, et täiendavate kasvuhoonegaasideta jäänuks suviste kuumalainete mõõdetud maksimumtemperatuurid kuni 2,8 kraadi madalamaks.

Kliimamuutuse mõõdetav hind

Kokku viis suvine leitsak uuringusse kaasatud linnades enam kui 50 000 liigsurmani. Umbes 32 600 ohvri puhul sai otsustavaks just kliimamuutus, mis kergitas temperatuurid üle paljude linnaelanike taluvuspiiri. Teadlased märkisid, et inimmõju kasvatas kuumasurmade osakaalu kõigist liigsurmadest sajandi alguse 40 protsendilt 65 protsendini.

Möödunud suvel purunesid Kesk- ja Lääne-Euroopas mitmed varasemad temperatuurirekordid. Analüüsi põhjal ületas kuumalainetega seostatud liigsurmade arv peaaegu kahekordselt varem kõige laastavamateks osutunud 2003. ja 2022. aasta näitajaid. Kõige raskemalt vaevasid need üle 85-aastaste elanike tervist, nõudes enam kui 22 500 eaka linlase elu.

Ametlikelt surmatunnistustelt leiab kuumarabandust surmapõhjusena siiski võrdlemisi harva. Enamasti annab kuum ilm viimase tõuke just kroonilistest haigustest tingitud hädadele. Pikkade kuumalainete ajal ei suuda keha lämbetel öödel päeva koormusest taastuda ning kuumastress kurnab eriliselt just südame- ja kopsuhaigeid. Nii vallandab kõrge temperatuur insuldi või infarkti oodatust varem ja muudab inimest pikemat aega vaevanud tervisemured kiiresti eluohtlikuks.

Imperial College Londoni kliimateadlane Clair Barnes nentis, et isegi paarikraadine nihe suvises temperatuuris võib viia seega tuhandete inimeste varajase surmani. Londoni hügieeni- ja troopikameditsiini kooli teadlane Malcolm Mistry nentis, et kuigi juba absoluutarvud on ehmatavad, teen muret just kliimamuutusest tingitud surmade suur osakaal.

Uurijad osutasid seetõttu, et ühiskond peab suhtuma ametlikesse kuumahoiatustesse täie tõsidusega. Barnes lisas, et ilma heitmekärbeteta kasvatab kliimamuutusest tulenev koorem tulevikus survet tervishoiusüsteemidele.

Mudeli kitsaskohad

Töörühm nentis, et analüüsil on omad lüngad. See hõlmas ainult linnapiirkondi, kus elab umbes 40 protsenti vaadeldud riikide rahvastikust. Mudelist välja jäänud asulaid arvestades võib ulatuda tegelik üleeuroopaline ohvrite arv veelgi kõrgemale.

Ühtlasi tugines töörühm mudelis ajaloolistele andmetele sajandi esimesest kahest kümnendist. Seetõttu ei kajasta arvutused linnade hiljutisemaid abinõusid ega koroona järel muutunud rahvatervise seisu. Autorid lisasid, et mudeli eelduste kohaselt on elanike haavatavus sarnane kogu suve vältel, kuid varasemate kogemuste põhjal mõjuvad varased juunikuised kuumalained tervisele rängemalt.

Põhjamaade eripära

Kuigi Lõuna-Euroopa riigid püsivad ohvrite absoluutarvude poolest maailma tipus, paistab Eesti koos teiste Põhjamaadega siiski andmestikus omamoodi silmas. Eestis puhul seostasid teadlased 81 protsenti suvel kogetud kuumasurmadest vahetult inimtekkelise kliimamuutusega. Osakaal viis Eesti koos Bulgaaria ja Soomega kogu Euroopas esikohale.

Kõrge osakaalu taga peitub meteoroloogiline põhjus. Eesti linnades hukkus mudeli järgi suvel kuumuse tõttu pelgalt 13 inimest, ent lisaheitmetest tingitud täiendava kasvuhooneefektita poleks siinsed temperatuurid tervisele ohtlikku läve ületanud.

Uurijad nendivad seetõttu, et kliimamuutus muudab tavapärased suveilmad ohtlikuks isegi muidu jahedamas põhjas. Autorite sõnul peavad poliitikakujundajad ja linnaplaneerijad kuumastressiga kohanema, et vältida järgnevatel suvedel uusi ohvreid.

Uuring ilmus ajakirjas Nature Health.